Harilik jalakas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link(e) par (+masintoim) using AWB |
|||
34. rida:
==Kirjeldus==
Kasvab kuni 40 meetri kõrguseks ja [[tüvi|tüve]] ümbermõõt võib ulatuda 7 meetrini ja eluiga küündida 500 aastani.
Jalakas on väga sarnane [[künnapuu]]ga. Mõlema puu [[oks]]ad on looklevad, [[tüvi]] tume ja lehed suured. Kui jalaka [[võrse]]d on ka suve teisel poolel kaetud tihedalt pehmete karvadega, siis künnapuu oksad on siledad ja läikivad. Sama tunnusega saab neid ka talvel eristada.
Suvel saab neid eristada lehtede katsumisega: jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised, künnapuu lehed on peaaegu siledad. Jalaka [[leht]]ede iseloomulikuks tunnuseks on 14-20 paari [[külgrood]]usid ja [[keskrood|keskroo]] suhtes veidi ebasümmeetrilised poolmed. Jalaka lehel haruneb osa külgroodudest enne leheservani jõudmist, künnapuul aga lehe külgrood enamasti ei harune.
Hariliku jalaka [[õis|õied]] ja hiljem [[vili|viljad]] on künnapuu omadest lühema rootsuga; lendtiivaga viljad on harilikul jalakal suuremad kui künnapuul. Jalaka seemned on raskesti idanevad ja kuigi valmivad [[juuni]]s, ilmuvad [[idand]]id alles järgmisel kevadel.
54. rida:
Eestis on harilik jalakas pargipuuna väga hinnatud ja teda saab ka hästi vormida. Kuna jalaka lehed paigutuvad nii, et neile langeks võimalikult palju valgust, siis puu alt üles vaadates palju valgust läbi ei paista. [[Haljastus]]es kasutamiseks on temast aretatud ka mitmeid iluvorme, näiteks leinavorm, mis näeb välja kui vihmavari. Harilikku jalakat istutatakse nii üksikpuuna, rühmiti, kui ka [[allee]]na ja kõrge [[hekk|hekina]].
▲Jalaka [[niin]]est on punutud vastupidavaid korve.
Eesti jämedaim harilik jalakas kasvab [[Saaremaa]]l [[Vanalõve]] külas Pauli talu juures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit.
| |||