Otto Hermann: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P jutumärgid maha |
P link(e) par (+masintoim) using AWB |
||
2. rida:
==Lühidalt==
Otto Hermann õppis Tallinnas eraviisil [[Ernst Reinicke]] juhendamisel [[orel]]it ning [[Konstantin Türnpu]] käe all muusikateooriat ja [[klaver]]it. Aastatel [[1898]]–[[1900]] õppis ta [[Peterburi Konservatoorium]]is [[Louis Homilius]]e oreliklassis, mille jättis ainelistel põhjustel lõpetamata.
Ta oli aastatel [[1906]]–[[1908]] [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] esimene muusikajuht ja [[1907]]–[[1912]] esimene [[Tallinn]]a rahva-sümfooniakontsertide dirigent. Otto Hermann astus üles ka klaverisaatjana (lauljad [[Aino Tamm]], [[Marie Mieler]], [[Paula Brehm-Jürgenson]], [[Ella Masing-Grünberg]], viiuldaja Mullas, klarnetist Rechmann jt). Heliloojana oli ta iseõppija. Tema looming on sama hästi kui unustatud.
15. rida:
19. augustil 1906 teatas aga Postimees, et Estonia otsustas "ilma kulusid kartmata palgalise näiteseltskonnaga Eesti teatrit avada [...] Muusika juhatajaks kutsuti muusikakunstnik hra Otto Hermann."
Amet polnud kerge – orkestrante oli vaid 16. Orkestri täiendamisele aitas kaasa tulekahju Saksa teatris. Sealsed tööta jäänud hea ettevamistuse saanud orkestrandid võttis Otto Hermann kahel käel vastu. Vaatamata kesistele ainelistele võimalustele suudeti lisajõudude abiga hooajal 1908/1909 tavapäraste [[operett]]ide kõrval välja tuua ka esimesed eestikeelsed [[ooper]]ietendused: [[Friedrich von Flotow]]i "Alessandro Stradella" ja [[Conradin Kreutzer]]i "Öömaja Granadas". Kõige kõrgema häälega meeslaulja oli [[Albin Strutzkin]], kõige heledama häälega naislaulja [[Mia Pumbo]]. Etenduste kvaliteedi kohta on [[Paul Pinna]] öelnud: "Tegid suu lahti ja põrutasid kuidas nokk oli kasvanud. Kes mõne noodisaba vahele jättis, sai Otto Hermanni käest pärast sõimata, nii et elu aja mäletas".
Pannud aluse Estonia muusikalavastustele, asutas Otto Hermann omal riisikol ka 45-liikmelise sümfooniaorkestri, millega esines Estonias, Lutheri rahvamajas ja Kadrioru supelsalongis. Esitati peamiselt lihtsamaid palu nagu [[Johannes Brahms]]i Ungari tantsud ja [[Sibelius]]e "Kurb valss", kuid kavas olid ka Sibeliuse "Lemminkäise kojutulek" ja "Finlandia". [[Mihhail Glinka]], [[Pjotr Tšaikovski]] ja [[Edvard Grieg]]i sümfoonilise muusika kõrval võis tolle aja tallinlane Otto Hermanni orkestri ettekandes kuulda ka [[Mihkel Lüdig]]i süiti "Lembitu" ja kohaliku orkestrijuhi K. Strobeli loomingut. Kuigi saalid olid tavaliselt täis, olid kulud ometi nii suured, et sageli pidi dirigent nende katmiseks ka oma sissetulekud ohverdama.
38. rida:
* "Andante" keelpilliorkestrile
* "Menuett" klaverile
* Koorilaule ("Koit" ja "Minu kodu" [[Karl Eduard
* Soololaule ("Ütelge" ja "Armastus" [[Anna Haava]] sõnadele
| |||