Eesti mängud: erinevus redaktsioonide vahel

I Eesti Mängude kavas oli [[100 meetri jooks]], [[110 meetri tõkkejooks]], [[200 meetri jooks]], [[400 meetri jooks]], [[800 meetri jooks]], [[1500 meetri jooks]], [[5000 meetri jooks]], [[15 000 meetri maanteejooks]], [[kaugushüpe]], [[kõrgushüpe]], [[teivashüpe]], [[kuulitõuge]], [[kettaheide]], [[odavise]], [[100 meetri vabaujumine]], [[200 meetri rinnuliujumine]], [[400 meetri vabaujumine]], [[1500 meetri ujumine]], [[100 meetri vabaujumine naistele]], [[100 meetri seliliujumine naistele]], [[400 meetri vabaujumine naistele]], [[200 meetri rinnuliujumine naistele]], [[rattasõit 30 kilomeetrit]], [[jalgpall]]. Võitis Tallinna võistkond<ref>Eesti suurmängud. Rahvaleht, 18. juuni 1934, nr. 70, lk. 6.</ref>.

16., 17. ja 18. juunil 1939 toimunud II Eesti Mängude aupatroon oli Vabariigi President [[Konstantin Päts]]<ref name="Rahvaleht 1939">"Eesti olümpia" lipp keerati rulli. Rahvaleht, 19. juuni 1939, nr. 142, lk. 5.</ref> ja peakomitee esimees Riigisekretär [[Karl Terras]]<ref>2. Eesti Mängude juhid. Rahvaleht, 16. juuni 1939, nr. 140, lk. 7.</ref>. Mängude kavas oli avamine Sõjavägede Ülemjuhataja [[Johan Laidoner]]i poolt, poeglaste mass-esinemine võimlemises, 100 m jooks, teivashüpe, kuulitõuge, 5000 m jooks, kaugushüpe, ujumine, korvpall, võrkpall, maadlus, tõstmine, poks, tennis, vehklemine, veeremänguvõistlused, jalgrattavõistlused 500 m ja 50 &nbsp;km, 110 m tõkkejooks, jalgpall, tütarlaste mass-esinemine võimlemises, purjejahispordi demonstratsioon, naisvalikrühmade esinemine võimlemises, defileerimine Vabariigi Presidendile ja aukülaliste ees [[Kadrioru loss]]i esisel, Vabariigi Presidendi kõne, pendelteatejooks, meeste mass-esinemine võimlemises, naiste mass-esinemine võimlemises, naiste valikrühmade esinemine võimlemises, 1500 m lõppjooks, 4x100 m teatejooks, rahvatantsu ettekanded, Peaminister [[Kaarel Eenpalu]] kõne, [[Eesti hümn|hümn]] ja lipu langetamine<ref>Mida näeme Eesti Mängudel. Rahvaleht, 16. juuni 1939, nr. 140, lk. 6.</ref>. Mänge lõpetades palus Kaarel Eenpalu rahvariide ja rahvatantsude ala harrastajail viimistleda seda ala peensuseni, et kõik kihelkonnad, meie muud ajaloolised üksused ja piirkonnad ilmuksid III Eesti Mängudele oma erivärvilises riietuses, sest selles on ilu, südant ja hinge<ref>"Eesti olümpia"... Rahvaleht, 19. juuni 1939, nr. 142, lk. 6.</ref>.

II Eesti Mängude raames toimus [[1940. aasta suveolümpiamängud]]eks valmistumise märgiks olümpiaaladel Eesti Olümpia<ref>2. Eesti mängudelt Helsingi olümpiale. Rahvaleht, 19. juuni 1939, nr. 142, lk. 6.</ref>.

Eesti mängud on tagantjärele osaliselt nimetatud I ja II üldtantsupeoks. I Eesti Mängude lõpetamise eel, 17. juunil 1934, esinesid pärast läti võimlejaid ja enne [[Johan Laidoner]]i kõnet rahvatantsijad kolme tantsuga<ref>Mäng lõppenud on. Rahvaleht, 18. juuni 1934, nr. 70, lk. 1.</ref>. Ka II Eesti mängude lõpetamise eel, 18. juunil 1939, 4x100 meetri teatejooksu ja Kaarel Eenpalu kõne vahel, tulid [[TalinnaTallinna garnisoni orkester|Tallinna garnisoni orkestri]] ja lõõtspillimängijate mängitud [[Kungla rahvas|Kungla rahva]] saatel Kadrioru staadionile rahvatantsijad ja võis näha, kui ilusaid rahvariideid meil nüüd valmistatakse, kuna need olid eelmiste mängudega võrreldes paremateks ja stiilipuhtamateks muutunud<ref>"Eesti olümpianame=" lipp keerati rulli. Rahvaleht, 19. juuni 1939, nr. 142, lk. 5.<"/ref>.