Arutelu:Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
::Pole nõus eelnenud väitega. See artikkel ei tekita kellelegi tüli ja keegi võib seda edaspidi täiendada. Link autori nimele annab autori kaudu aluse otsustada raamatu väärtuse üle. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 20. mai 2016, kell 00:53 (EEST)
:::Vikipeedia ei ole tõesti raamatukogukataloog.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 20. mai 2016, kell 01:12 (EEST)
:::: Täpsusta, mille poolest teeb see artikkel Vikipeedia raamatukogukataloogiks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2016, kell 18:58 (EEST)
Kordan ka siin üle, et mina pole mitte kunagi öelnud, et artikkel ei tohi lühike olla. Ja nende mainitud "nupukeste" puhul on ikka muud probleemid olnud (ja mina pole ka neid kunagi nupukesteks nimetanud). Kui lühidusest lähtuda, saab pooltele artiklitele kustutusmärkuse panna. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 20. mai 2016, kell 01:07 (EEST)
22. rida ⟶ 23. rida:
: Ma ei ole üldse nõus. Vikipeediat kirjutatakse lugejate jaoks just sellepärast, et asjade vastu tuntakse huvi. Vikipeedia eesmärk on süstematiseerida ja esitada eri allikatesse hajutatud entsüklopeediline info. See ei ole kirjutajate mäng, kus kõige olulisemad on reeglid. Inimesi, kes millegi vastu huvi tunnevad, ei ole tarvis alavääristada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2016, kell 18:13 (EEST)
:: Kuidas ma alavääristan? Ma ei arva kuidagi halvasti inimestest, kes tunnevad huvi asjade vastu, mida entsüklopeedias eraldi artiklst leia, aga leiab mõne muu artikli raames või siis mõnest asjakohasemast väljaandest. Lihtsalt, kui määrav oleks ainuüksi kellegi huvi, siis me ei räägiks tähelepanuväärsusest. [[Eri:Kaastöö/90.190.59.22|90.190.59.22]] 22. mai 2016, kell 18:33 (EEST)
::: Tähelepanuväärsusest räägitakse mitmes mõttes. Esiteks, mittetähelepanuväärseks nimetatakse sellist asja, millest oleks täiesti normaalne artikkel teha, aga usaldatavate allikate puudumise või nappuse tõttu ei saa tagada artikli piisavat kvaliteeti. Teiseks nimetatakse mittetähelepanuväärseks sellist asja, millest ei peeta sobivaks artiklit kirjutada (või ka teises artiklis kirjutada), sest see info ei sobi entsüklopeediasse, ükskõik kui usaldatav see ka poleks. Kui Sa ütled, et huvitundmine ei loe, siis saab jutt olla ainult teisest tähendusest, kas pole? Nii et tähelepanuväärsusest saab esimeses mõttes ikka rääkida. Minu meelest tuleb nende kahe asja vahel vahet teha. Mulle tundub, et Sa paned need ühte patta ning ütled, et kui info on puudulik, siis inimeste huvi asja entsüklopeediast leida ei ole õigustatud. Kui on selge, et info on entsüklopeediale sobilik, siis ei ole minu arvates tarvis pikalt vaielda, kas mõni asi peaks olema eraldi artiklis. Siin ei ole küll mingit objektiivset kriteeriumi peale selle, et eraldi artiklis peab olema öelda midagi, mida saab teises artiklis ütlemata jätta. Eraldi artikli kasuks räägib see, et inimene, kes otsib infot konkreetselt ühe asja kohta, saab selle ühest kohast kätte. Minu meelest on see nii, ja artikli lühidus ei loe. Ma tean, et on olemas teine arvamus. Aga kui artikli lühidus loeb, miks siis tavalistes entsüklopeediates on olemas üherealised artiklid?
::: Minu meelest sel konkreetsel juhul ei ole vajadust eraldi artiklit teha (mina ei teeks, vaid jätaksin autori artiklisse), aga ei ole ka põhjust seda ära keelata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2016, kell 18:58 (EEST)
==[[:en:Wikipedia:Notability (books)]]==
| |||