Ungari kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
167. rida:
 
Pärast kolme korda abiellumist ja kõigi oma naiste üks teise järel kaotamist võttis Károly I neljandaks naiseks Poola kuninga [[Władysław I Lühike]]se tütre [[Elisabeth Poolast (Ungari kuninganna)|Elisabethi Poolast]]. Temaga sai ta palju lapsi, kellest enamus olid posid, mis tagas perekonna järjepidevuse võimul.
 
[[File:Polska 1333 - 1370.png|pisi|left|Ungari alad ja [[Poola kuningriik]], aastatel 1333–1370, Kazimierz III Suure valitsusajal]]
===Lajos I valitsusaeg===
[[File:Louis's kingdoms and his vassal territories.png|thumb|Lajose valitsetud alad: [[Poola kuningriik|Poola]] ja Ungari kuningriik (punasega) ja vasallriigid ja ajutiselt Lajose kontrolli all olnud alad (roosaga)]]
Kui Károly I aastal 1342 suri, asus troonile tema vanim poeg, kes krooniti [[Lajos I]] nime all. Uus kuningas jätkas oma isa teed, saades sageli nõu oma emalt, tehes sellega leskkuninganna üheks kõige mõjukamaks isikuks kuningriigis.
 
[[File:Polska 1333 - 1370.png|pisi|left|Ungari alad ja [[Poola kuningriik]], aastatel 1333–1370, Kazimierz III Suure valitsusajal]]
 
Enne, kui Károly I suri, korraldas Elisabeth Poolast ka oma teise poja [[Andras (Napoli kuningas)|Andrase]] abielu [[Napoli kuningriik|Napoli]] kuninganna [[Johanna I (Napoli kuninganna)|Johannaga]]. Kuid kuninganna, kartes, et võõras võib võtta kontrolli tema trooni üle (tegelikult kuulusid mõlemad samale kuninglikule perekonnale), algatas vandenõu Andrase mõrvamiseks. Prints tapeti aastal 1345 ja peaaegu kohe kuulutas kuningas Lajos [[Napoli kuningriik|Napoli]]le sõja ja edendas esimest kampaaniat aastatel 1347–1348. Kuid sõja katkestas väga nakkava [[must surm|musta surma]] äge puhang ja Ungari väed läksid koju tagasi. Üllatuslikult kannatasid itaallased paljude surmade tõttu ja ungarlased olid vaevu mõjutatud (Lajos I naine suri sellesse). Rahulolematu Ungari kuningas jätkas sõda aastatel 1349–1350, vallutades [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigi]]. Nähes, et võimu hoidmine kahes riigis pole võimalik, sõlmis ta kuninganna Johannaga lepingu ja jättis talle sõltumatuse. Aastakümneid hiljem saatis Lajos I edu lahinguväljal, kui ta kaitses Ungari kuningriiki väheste mongoli vägede uute rünnakute eest 14. sajandi teisel poolel.
178. rida:
 
===Sigismundi ajastu===
[[Pilt:Pisanello 024b.jpg|thumb|rightleft|130px200px|Ungari kuningas (1387–1437) [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] (1410–1437)]]
[[Ungari kuningas|Ungari]] (1342–1382) ja [[Poola kuningas]] (1370–1382) [[Lajos I]] hoidis alati häid ja tihedaid suhteid [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] (1346–1378) [[Karl IV]]-ga. Arvestades tema poja [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundiga]] kui järgmise Ungari kuningaga, nimetas ta selle oma pärijaks, ja korraldas abielu oma tütre [[Maria (Ungari kuninganna)|Mariaga]]. Sigismund elas Lajosi õukonnas, ja õppis varsti keele ja Ungari elustiili, kuid kuninganna [[Bosnia Elizabeth|Elizabethile]], Maria ja Jadwiga emale, ei meeldinud väga noore printsi kohalolek. Pärast Lajosi surma tegi leskkuninganna oma parima, et Sigismundi ei kroonitaks Ungari kuningaks. See tekitas kaootilise perioodi, kus [[Jadwiga]] sai Poola kuningannaks ja väike Maria Ungari kuningannaks, kuid tema ema ja aadel otsustasid tema eest. Sigismund abiellus Mariaga aastal 1385, kuid varsti saadeti ta minema.
 
279. rida:
 
===Ungari Esimeses maailmasõjas===
[[Pilt:Map Europe alliances 1914-en.svg|pisi|left|300px|Sõjalised liidud 1914. aastal]]
Ungari osales Austria-Ungari ühisriigi osana koos teiste Austria-Ungari rahvastega [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], [[Antant|Antandile]] sõja kaotanud sõjalises liidus.
===1920. aastal sõlmitud Trianoni rahuleping===
287. rida:
Leping jättis rohkem kui 3,5 miljonit etnilist [[ungarlased|ungarlast]] väljapoole uusi piire, vastupidi tingimustele, mis sätestati Ameerika Ühendriikide presidendi [[Woodrow Wilson]]i [[Neliteist teesi|neljateistkümne teesiga]], mis olid mõeldud austama territooriumide etnilist kehtestamist.
 
===Sõdadevaheline periood===
Pärast [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] okupatsioonivägede väljaajamist aastal 1920 läks riik kodusõtta, kus Ungari [[Antikommunism|antikommunistid]] ja [[Monarhism|monarhistid]] puhastasid rahvast kommunistidest, vasakpoolsetest ja teistest nende ohustajatest. Hiljem aastal 1920 parempoolsete poliitiliste jõudude koalitsioon ühines ja taastas Ungari staatuse konstitutsioonilise monarhiana. Uue kuninga valimine lükati erimeelsuste tõttu edasi ja monarhia esindajaks nimetati regent.
 
[[Pilt:Horthy the regent.jpg|thumb|left|[[Miklós Horthy]] oli [[Ungari]] regent (1920–1944)]]
Pärast [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] okupatsioonivägede väljaajamist aastal 1920 läks riik kodusõtta, kus Ungari [[Antikommunism|antikommunistid]] ja [[Monarhism|monarhistid]] puhastasid rahvast kommunistidest, vasakpoolsetest ja teistest nende ohustajatest. Hiljem aastal 1920 parempoolsete poliitiliste jõudude koalitsioon ühines ja taastas Ungari staatuse konstitutsioonilise monarhiana. Uue kuninga valimine lükati erimeelsuste tõttu edasi ja monarhia esindajaks nimetati regent. Selleks [[regent|regendiks]] sai endise Austria-Ungari laevastiku admiral [[Miklós Horthy]]. Uued rahvusvahelised piirid eraldasid ungari tööstuse tooraineallikatest ning põllumajandus- ja tööstustoodete endistest turgudest. Ungari kaotas 84% oma puiduressurssidest, 43% oma põllumaast ja 83% oma rauamaagist. Veelgi enam, Trianoni-järgne Ungari valdas 90% kuningriigi tehnika- ja trükitööstusest, samas oli säilinud ainult 11% puidust ja 16% rauast. Lisaks jäi 61% ennesõjaaegse Ungari kuningriigi põllumaast, 74% maanteedest, 65% kanalitest, 62% raudteedest, 64% kõvakattega teedest, 83% malmist, 55% tööstusettevõtetest, 100% kulla-, hõbeda-, vase-, elavhõbeda- ja soolakaevandustest ning 67% krediidi- ja pangaasutustest Ungari naabrite territooriumile.
 
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-10737, Graf István Bethlen.jpg|thumb|left|[[István Bethlen]], Ungari peaminister (1921–1931)]]
Pärast [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] okupatsioonivägede väljaajamist aastal 1920 läks riik kodusõtta, kus Ungari [[Antikommunism|antikommunistid]] ja [[Monarhism|monarhistid]] puhastasid rahvast kommunistidest, vasakpoolsetest ja teistest nende ohustajatest. Hiljem aastal 1920 parempoolsete poliitiliste jõudude koalitsioon ühines ja taastas Ungari staatuse konstitutsioonilise monarhiana. Uue kuninga valimine lükati erimeelsuste tõttu edasi ja monarhia esindajaks nimetati regent. Selleks [[regent|regendiks]] sai endise Austria-Ungari laevastiku admiral [[Miklós Horthy]]. Uued rahvusvahelised piirid eraldasid ungari tööstuse tooraineallikatest ning põllumajandus- ja tööstustoodete endistest turgudest. Ungari kaotas 84% oma puiduressurssidest, 43% oma põllumaast ja 83% oma rauamaagist. Veelgi enam, Trianoni-järgne Ungari valdas 90% kuningriigi tehnika- ja trükitööstusest, samas oli säilinud ainult 11% puidust ja 16% rauast. Lisaks jäi 61% ennesõjaaegse Ungari kuningriigi põllumaast, 74% maanteedest, 65% kanalitest, 62% raudteedest, 64% kõvakattega teedest, 83% malmist, 55% tööstusettevõtetest, 100% kulla-, hõbeda-, vase-, elavhõbeda- ja soolakaevandustest ning 67% krediidi- ja pangaasutustest Ungari naabrite territooriumile.
 
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-10737, Graf István Bethlen.jpg|thumb|[[István Bethlen]], Ungari peaminister (1921–1931)]]
Kuna enamus riigi sõjaeelsest tööstusest oli koondunud Budapesti ümbrusse, säilitas Ungari umbes 51% oma tööstustöölistest, 56% oma tööstusest. Horthy nimetas krahv [[Pal Teleki]] juulis 1920 peaministriks. Tema valitsus kehtestas ''[[numerus clausus]]'' seaduse, mis piiras "poliitiliselt ebaturvaliste elementide" (sageli olid need juudid) vastuvõttu ülikoolidesse ja, maapiirkondade rahulolematuse vaigistamiseks, astus esimesi samme suure maareformi lubaduse täitmise suunas umbes 3 850 km<sup>2</sup> suurmaavalduse väikevaldusteks jagamisega. Teleki valitsus lahkus siiski pärast [[Karl I (Austria-Ungari)|Károly IV]] ebaedukat püüet Ungari troon märtsis 1921 tagasi võtta. Kuningas Károly naasmine tekitas lõhe konservatiivide, kes toetasid Habsburgide taastamist, ja rahvuslike parempoolsete äärmuslaste, kes toetasid Ungari kuninga valimist, vahel. Krahv [[István Bethlen]], sõltumatu parempoolne parlamendi liige, võttis selle lõhe ära, moodustades uue Ühtsuspartei tema juhtimisel. Horthy nimetas siis Bethleni peaministriks. Károly IV suri varsti pärast teist ebaõnnestunud püüet oktoobris 1921 troon tagasi saada. Peaministrina domineeris Bethlen Ungari poliitikas aastatel 1921–1931. Ta moderniseeris poliitilist maasinavärki, muutes valimisseadust, pakkudes tööd laienevale teda toetavale bürokraatiale ja manipuleerides valimisi maapiirkondades. Bethlen taastas korra riigis, andes äärmuslikele kontrrevolutsionnääridele tulusid ja riigiameteid nende juutide ja vasakpoolsete vastase terrorikampaania lõpetamise eest. Aastal 1921 leppis ta kokku sotsiaaldemokraatide ja ametiühingutega (Bethleni-Peyeri pakt), nõustudes muu hulgas legaliseerima nende toimingud ja vabastama poliitvangid nende lubaduse eest hoiduda Ungari-vastase propaganda levitamisest, poliitiliste streikide korraldamisest ja maarahva organiseerimisest. Bethlen viis Ungari aastal 1922 [[Rahvasteliit]]u ja aastal 1927 välja rahvusvahelisest isolatsioonist, sõlmides sõpruslepingu [[Itaalia]]ga. Trianoni rahulepingu ümbervaatamine tõusis Ungari poliitilise päevakorra tippu ja Bethleni kasutatud strateegia koosnes majanduse tugevdamisest ja suhete loomisest tugevamate riikidega. Lepingu muutmisele oli Ungaris nii lai toetus, et Bethlen kasutas seda, vähemalt osaliselt, kriitika kõrvalejuhtimiseks tema majandus-, sotsiaal- ja poliitiliselt poliitikalt.
 
[[Ülemaailmne majanduslangus]] põhjustas elustandardi langust ja riigi poliitiline suundumus nihkus veelgi paremale. Aastal 1932 nimetas Horthy uueks peaministriks [[Gyula Gömbös]]i, kes muutis Ungari poliitilist kurssi tihedama koostöö poole Saksamaaga. Gömbös allkirjastas kaubanduskokkuleppe Saksamaaga, mis juhtis Ungari majanduse depressioonist välja, kuid tegi Ungari sõltuvaks Saksa majandusest nii tooraine kui ka turgude osas.
[[File:Northern Transylvania yellow.png|thumb|Rumeenia 1940. aastal, [[Põhja-Transilvaania]] kollasega]]
 
[[Müncheni konverents]]ile järgnenud 2. novembril 1938 andis [[Viini arbitraažid|esimene Viini arbitraaž]] osa Tšehhoslovakkia [[Ülem-Ungari|Lõuna-Slovakkiast]] ning [[Taga-Karpaatia|Ruteenia]], pindalaga 11 927 km<sup>2</sup> ja rahvaarvuga 869 299 (kellest 86,5% olid vastavalt 1941. aasta loendusele ungarlased), üle Ungarile. 5.–10. novembrini okupeerisid Ungari sõjajõud rahulikult uued territooriumid. Hitler lubas hiljem kogu [[Slovakkia]] Ungarile üle anda vastutasuks sõjalise liidu eest, kuid see pakkumine lükati tagasi. Selle asemel otsustas Horthy tegeleda territooriumide revideerimisega piki rahvuspiire.
 
Märtsis 1939 saadeti [[Tšehhoslovakkia vabariik]] laiali, [[Saksa okupatsioon Tšehhoslovakkias|Saksamaa vallutas selle]] ja moodustas [[Böömi- ja Määrimaa protektoraat|Böömi- ja Määrimaa protektoraadi]]. 14. märtsil kuulutas [[Slovakkia vabariik (1939-1945)|Slovakkia vabariik]] end iseseisvaks riigiks. 15. märtsil kuulutas [[Taga-Karpaatia|Karpaatide Ukraina]] end iseseisvaks riigiks. Ungari lükkas Karpaatide Ukraina iseseisvuse tagasi ning 14.–18. märtsini okupeerisid Ungari sõjajõud Karpaatide Ukraina ja tagandasid [[Avgustin Vološin]]i valitsuse. Seevastu tunnustas Ungari natside [[nukuriik]]i, [[vaimulik fašism|vaimuliku fašisti]] [[Jozef Tiso]] juhitud Slovakkiat[[Slovakkia vabariik (1939-1945)|Slovakkia vabariiki]].
[[File:Northern Transylvania yellow.png|thumb|Rumeenia 1940. aastal, [[Põhja-Transilvaania]] kollasega]]
 
Septembris 1940, kui väed olid kogunenud mõlemale poole Ungari-Rumeenia piiri, jäi sõda ära seoses [[Viini arbitraažid|teise Viini arbitraažiga]]. See arbitraaž andis [[Põhja-Transilvaania]] osa Ungarile, pindalaga 43 492 km<sup>2</sup> ja rahvastikuga 2 578 100 (kellest 53,5% olid vastavalt 1941. aasta loendusele ungarlased). Transilvaania jagamisega Rumeenia ja Ungari vahel suutis Hitler leevendada pingeid Ungaris. Oktoobris 1940 algatasid sakslased Rumeenia ja Ungari vahelise vastastikuse poliitika, mis jätkus kuni Teise maailmasõja lõpuni. [[Taga-Karpaatia|Ruteenia]] piirkonnale anti eriline autonoomne staatus kavatsusega, et (lõpuks) oleks ta russiinide omavalitsus.
308. rida:
 
Pärast Lõuna-Tšehhoslovakkia ja Taga-Karpaatia osade saamist sakslaste ja itaallaste vahendusel [[Viini arbitraažid|esimese Viini arbitraažiga]] aastal 1938, ja siis Põhja-Transilvaania saamist [[Viini arbitraažid|teise Viini arbitraažiga]] aastal 1940, osales Ungari oma esimestel Teljeriikide sõjaväemanöövritel aastal 1941. Ungari armee oli osaline [[Jugoslaavia invasioon]]is, saades juurde territooriume ja ühinedes nii [[Berliini-Rooma telg|Teljeriikidega]]. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa [[Barbarossa plaan]]iga [[Nõukogude Liit]]u. Ungari ühines Saksamaaga ja kuulutas Nõukogude Liidule 26. juunil sõja, sisenedes [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõtta]] Teljeriikide poolel. 1941. aasta lõpul saavutasid Ungari väed idarindel [[Umani lahing]]us edu. Aastal 1943, pärast [[Teine armee (Ungari)|Ungari Teise armee]] väga suuri kaotusi Doni jõel, püüdis Ungari valitsus liitlastega vaherahu osas läbi rääkida. 19. märtsil 1944 okupeerisid Saksa väed selle kahepalgelisuse tulemusena Ungari, mis sai tuntuks kui [[operatsioon Margarethe]]. Selleks ajaks oli selge, et Ungari poliitikat tuli survestada vastavalt Hitleri kavale hoida riik sõjas Kolmanda Riigi poolel oma strateegilise asendi tõttu. 15. oktoobril 1944 tegi Horthy sümboolse püüde eemaldada Ungari sõjast. Sakslased käivitasid [[operatsioon Panzerfaust|operatsiooni Panzerfaust]] ja Horthy režiim asendati [[Ungari Riik|fašistliku nukuvalitsusega]] eesotsas saksameelse [[Noolristlaste partei|Noolristlaste]] juhi [[Ferenc Szalasi]]ga, seega lõpetati tõhusalt võimalikud iseseisvad toimingud sõjas. Siiski muutus valitsusvorm vabariiklikuks alles kahe aasta pärast.
{{vaata|Ungari Teises maailmasõjas}}
 
===Üleminek vabariigile===
 
88 928

muudatust