Ungari kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
289. rida:
===Sõdadevaheline periood===
 
[[Pilt:Horthy the regent.jpg|thumb|[[Miklós Horthy]] oli [[Ungari]] regent. (1920–1944)]]
 
Pärast [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] okupatsioonivägede väljaajamist aastal 1920 läks riik kodusõtta, kus Ungari [[Antikommunism|antikommunistid]] ja [[Monarhism|monarhistid]] puhastasid rahvast kommunistidest, vasakpoolsetest ja teistest nende ohustajatest. Hiljem aastal 1920 parempoolsete poliitiliste jõudude koalitsioon ühines ja taastas Ungari staatuse konstitutsioonilise monarhiana. Uue kuninga valimine lükati erimeelsuste tõttu edasi ja monarhia esindajaks nimetati regent. Selleks [[regent|regendiks]] sai endise Austria-Ungari laevastiku admiral [[Miklós Horthy]]. Uued rahvusvahelised piirid eraldasid ungari tööstuse tooraineallikatest ning põllumajandus- ja tööstustoodete endistest turgudest. Ungari kaotas 84% oma puiduressurssidest, 43% oma põllumaast ja 83% oma rauamaagist. Veelgi enam, Trianoni-järgne Ungari valdas 90% kuningriigi tehnika- ja trükitööstusest, samas oli säilinud ainult 11% puidust ja 16% rauast. Lisaks jäi 61% ennesõjaaegse Ungari kuningriigi põllumaast, 74% maanteedest, 65% kanalitest, 62% raudteedest, 64% kõvakattega teedest, 83% malmist, 55% tööstusettevõtetest, 100% kulla-, hõbeda-, vase-, elavhõbeda- ja soolakaevandustest ning 67% krediidi- ja pangaasutustest Ungari naabrite territooriumile.
 
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-10737, Graf István Bethlen.jpg|thumb|[[István Bethlen]], Ungari peaminister (1921–1931)]]
Kuna enamus riigi sõjaeelsest tööstusest oli koondunud Budapesti ümbrusse, säilitas Ungari umbes 51% oma tööstustöölistest, 56% oma tööstusest. Horthy nimetas krahv [[Pal Teleki]] juulis 1920 peaministriks. Tema valitsus kehtestas ''[[numerus clausus]]'' seaduse, mis piiras "poliitiliselt ebaturvaliste elementide" (sageli olid need juudid) vastuvõttu ülikoolidesse ja, maapiirkondade rahulolematuse vaigistamiseks, astus esimesi samme suure maareformi lubaduse täitmise suunas umbes 3 850 km<sup>2</sup> suurmaavalduse väikevaldusteks jagamisega. Teleki valitsus lahkus siiski pärast [[Karl I (Austria-Ungari)|Károly IV]] ebaedukat püüet Ungari troon märtsis 1921 tagasi võtta. Kuningas Károly naasmine tekitas lõhe konservatiivide, kes toetasid Habsburgide taastamist, ja rahvuslike parempoolsete äärmuslaste, kes toetasid Ungari kuninga valimist, vahel. Krahv [[István Bethlen]], sõltumatu parempoolne parlamendi liige, võttis selle lõhe ära, moodustades uue Ühtsuspartei tema juhtimisel. Horthy nimetas siis Bethleni peaministriks. Károly IV suri varsti pärast teist ebaõnnestunud püüet oktoobris 1921 troon tagasi saada. Peaministrina domineeris Bethlen Ungari poliitikas aastatel 1921–1931. Ta moderniseeris poliitilist maasinavärki, muutes valimisseadust, pakkudes tööd laienevale teda toetavale bürokraatiale ja manipuleerides valimisi maapiirkondades. Bethlen taastas korra riigis, andes äärmuslikele kontrrevolutsionnääridele tulusid ja riigiameteid nende juutide ja vasakpoolsete vastase terrorikampaania lõpetamise eest. Aastal 1921 leppis ta kokku sotsiaaldemokraatide ja ametiühingutega (Bethleni-Peyeri pakt), nõustudes muu hulgas legaliseerima nende toimingud ja vabastama poliitvangid nende lubaduse eest hoiduda Ungari-vastase propaganda levitamisest, poliitiliste streikide korraldamisest ja maarahva organiseerimisest. Bethlen viis Ungari aastal 1922 [[Rahvasteliit]]u ja aastal 1927 välja rahvusvahelisest isolatsioonist, sõlmides sõpruslepingu [[Itaalia]]ga. Trianoni rahulepingu ümbervaatamine tõusis Ungari poliitilise päevakorra tippu ja Bethleni kasutatud strateegia koosnes majanduse tugevdamisest ja suhete loomisest tugevamate riikidega. Lepingu muutmisele oli Ungaris nii lai toetus, et Bethlen kasutas seda, vähemalt osaliselt, kriitika kõrvalejuhtimiseks tema majandus-, sotsiaal- ja poliitiliselt poliitikalt.
 
[[Ülemaailmne majanduslangus]] põhjustas elustandardi langust ja riigi poliitiline suundumus nihkus veelgi paremale. Aastal 1932 nimetas Horthy uueks peaministriks [[Gyula Gömbös]]i, kes muutis Ungari poliitilist kurssi tihedama koostöö poole Saksamaaga. Gömbös allkirjastas kaubanduskokkuleppe Saksamaaga, mis juhtis Ungari majanduse depressioonist välja, kuid tegi Ungari sõltuvaks Saksa majandusest nii tooraine kui ka turgude osas.
 
2. novembril 1938 andis [[Viini arbitraažid|esimene Viini arbitraaž]] osa [[Ülem-Ungari|Lõuna-Slovakkiast]] ning [[Taga-Karpaatia|Ruteenia]], pindalaga 11 927 km<sup>2</sup> ja rahvaarvuga 869 299 (kellest 86,5% olid vastavalt 1941. aasta loendusele ungarlased), üle Ungarile. 5.–10. novembrini okupeerisid Ungari sõjajõud rahulikult uued territooriumid. Hitler lubas hiljem kogu Slovakkia Ungarile üle anda vastutasuks sõjalise liidu eest, kuid see pakkumine lükati tagasi. Selle asemel otsustas Horthy tegeleda territooriumide revideerimisega piki rahvuspiire.
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-10737, Graf István Bethlen.jpg|thumb|[[István Bethlen]], Ungari peaminister]]
 
Gömbös allkirjastas kaubanduskokkuleppe Saksamaaga, mis juhtis Ungari majanduse depressioonist välja, kuid tegi Ungari sõltuvaks Saksa majandusest nii tooraine kui ka turgude osas. 2. novembril 1938 andis [[Viini arbitraažid|esimene Viini arbitraaž]] osa [[Ülem-Ungari|Lõuna-Slovakkiast]] ning [[Taga-Karpaatia|Ruteenia]], pindalaga 11 927 km<sup>2</sup> ja rahvaarvuga 869 299 (kellest 86,5% olid vastavalt 1941. aasta loendusele ungarlased), üle Ungarile. 5.–10. novembrini okupeerisid Ungari sõjajõud rahulikult uued territooriumid. Hitler lubas hiljem kogu Slovakkia Ungarile üle anda vastutasuks sõjalise liidu eest, kuid see pakkumine lükati tagasi. Selle asemel otsustas Horthy tegeleda territooriumide revideerimisega piki rahvuspiire. Märtsis 1939 saadeti [[Tšehhoslovakkia vabariik]] laiali, [[Saksa okupatsioon Tšehhoslovakkias|Saksamaa vallutas selle]] ja moodustas [[Böömi- ja Määrimaa protektoraat|Böömi- ja Määrimaa protektoraadi]]. 14. märtsil kuulutas [[Slovakkia vabariik (1939-1945)|Slovakkia]] end iseseisvaks riigiks. 15. märtsil kuulutas [[Taga-Karpaatia|Karpaatide Ukraina]] end iseseisvaks riigiks. Ungari lükkas Karpaatide Ukraina iseseisvuse tagasi ning 14.–18. märtsini okupeerisid Ungari sõjajõud Karpaatide Ukraina ja tagandasid [[Avgustin Vološin]]i valitsuse. Seevastu tunnustas Ungari natside [[nukuriik]]i, [[vaimulik fašism|vaimuliku fašisti]] [[Jozef Tiso]] juhitud Slovakkiat.
[[File:Northern Transylvania yellow.png|thumb|Rumeenia 1940. aastal, [[Põhja-Transilvaania]] kollasega]]

Septembris 1940, kui väed olid kogunenud mõlemale poole Ungari-Rumeenia piiri, jäi sõda ära seoses [[Viini arbitraažid|teise Viini arbitraažiga]]. See arbitraaž andis [[Põhja-Transilvaania]] põhjaosaosa Ungarile, pindalaga 43 492 km<sup>2</sup> ja rahvastikuga 2 578 100 (kellest 53,5% olid vastavalt 1941. aasta loendusele ungarlased). Transilvaania jagamisega Rumeenia ja Ungari vahel suutis Hitler leevendada pingeid Ungaris. Oktoobris 1940 algatasid sakslased Rumeenia ja Ungari vahelise vastastikuse poliitika, mis jätkus kuni Teise maailmasõja lõpuni. [[Taga-Karpaatia|Ruteenia]] piirkonnale anti eriline autonoomne staatus kavatsusega, et (lõpuks) oleks ta russiinide omavalitsus.
 
===Ungari Teises maailmasõjas===