17. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

 

[[Vene-Liivimaa sõda|Vene-Liivimaa sõja]] käigus alistusid Rootsile [[Harjumaa|Harju]]-, [[Virumaa|Viru]]- ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond|rüütelkonnad]] ning [[Tallinn]]. [[1581]]. aastal, pärast [[Paide piiramine (1581)|Paide vallutamist]] Rzeczpospolitalt, läks kogu [[Põhja-Eesti]] ja [[Hiiumaa]] Rootsile. [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]], [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõja]] lõpetanud [[Jam-Zapolski vaherahu]]ga läksid Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised [[Liivimaa ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] ning [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] alad) Rzeczpospolitale. [[1588]]. aastal valiti Rootsi prints [[Sigismund (Rootsi)|Sigismund]], Zygmunt III Waza nime all Poola kuningaks ning endise [[Vana-Liivimaa]] alade valitsejaks oli [[Zygmunt III Waza]]. Pärast oma isa [[Johan III]] surma sai Sigismund ka Rootsi troonile.

 

==Poola aeg==

Poolaga sõja alustamiseks tuli Karlil esmalt kindlustada oma võim [[Eestimaa]]l, kus kohalik aadel ja linnad oli endiselt Sigismundile truud. Karli pooldajad hõivasid [[1600]]. aasta kevadeks tähtsamad Eestimaa linnused. Aprillis läksid Karli poole üle ka [[Tallinn]] ja Eestimaa aadel.<ref name="Sepp">[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 Hendrik Sepp "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. I osa." Ajalooline Ajakiri nr. 1/1932]</ref> Samal kuul nõustus [[Poola Sejm]] eraldama raha palgasõdurite palkamiseks, mille eest palgati 2400 palgasõdurit. Lisaks palgasõduritele oli Liivimaal 2000 sõjaväelast [[Võnnu vojevood]]i [[Jürgen Fahrensbach]]i juhtimisel. [[Linköpingi riigipäev]]al andsid Rootsi riigi seisused nõusoleku sõjaks Poolaga.

{{Vaata|Rootsi-Poola sõda (1600–1611)}}

 

[[Poola-Vene sõda (1609–1618)|Poola-Vene sõja]] ja Moskoovia Segaduse ajal ajal toetas Rootsi [[Moskva tsaar]]i [[Vassili IV]]-t, vältimaks Poola-Leedu valitseja [[Zygmunt III Waza]] [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|ülemvõimu kehtestamist Kesk- ja Ida-Euroopas]]. 1609. aastal sõlmiti Viiburis sõjaline liiduleping, millega Rootsi lubas saata tsaarile appi vägesid, nõudes vastutasuks [[Käkisalmi lään]]i. Hilisem [[1619]]–1622 [[Eestimaa kuberner]] (maapealik) ning [[Tallinna linnus]]e ja lääni [[asehaldur]], [[1622]]–[[1630]] [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jakob De la Gardie]] määrati Venemaale mineva ning peamiselt [[palgasõdur]]itest koosneva väe ülemaks. [[De la Gardie sõjakäik|De la Gardie sõjakäiguna]] tuntud ettevõtmine päädis Rootsi-Vene vägede jõudmisega [[Moskva]]sse ning [[Tušino]]st [[Vale-Dmitri II|Vale-Dmitri]] vägede pagendamisega. [[1610]]. aasta [[4. juuli]]<nowiki/>l osales De la Gardie [[Klušino lahing]]us, mis lõppes Vene-Rootsi vägede lüüasaamisega. [[1611]]. aasta aprillis sõlmiti üheksakuuline relvarahu, mida hiljem pikendati. Relvarahu kestis [[1617]]. aastani.

[[16. sajand]]i lõpul ja [[17. sajand]]i alguses oli Taani Läänemere piirkonnas suurvõimuks: kuningriik hõlmas [[Ojamaa]]d, [[Skåne]]t tänapäeva Lõuna-Rootsis, [[Halland]]it ja [[Blekinge]]t, lisaks [[Norra]] ja [[Schleswig-Holsteini hertsogkond]]i ning ka [[Saaremaa]]d. Taani krooni alla kuulusid ka [[Fääri saared]] ja [[Island]], millele lisandus ülemvõimu taotlus [[Gröönimaa]] üle.

 

 

==Vene-Rootsi sõda==

*[[1656]]–[[1658]] – [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõda]] (1656–1658). Vene väed tungisid Liivimaale vallutades [[Tartu piiramine (1656)|Tartu]] ja hõivates suure osa [[Ida-Eesti]]st. Sõjategevus katkes [[Vallisaare vaherahu]]ga.

*[[1660]] – [[Oliwa rahu]] Rootsi ja Rzeczpospolita vahel: Rzeczpospolita kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] loobus nõudest Rootsi troonile.

*[[1661]] – [[Kärde rahu]], [[Rootsi]] ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel, mis tühistas [[Vallisaare vaherahu]], lõpetas [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Rootsi-Vene sõja]] ja taastas selle eelse [[Stolbovo rahu]]ga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel.

*1671 – lõpetati [[Narva raekoda|raekoja]] ehitus [[Narva]]s.

*[[1675]] – [[ajakirjandus]]e algus Eestis; [[Tallinn]]as hakkas ilmuma nädalaleht [[Ordinari Freytags Post-Zeitung]].

*[[1690]]–[[1710]] – Tartu ülikooli teine tegevusjärk ([[Academia Gustavo-Carolina]], [[1699]]–[[1710]] [[Pärnu]]s).

* [[1693]] – [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jacob Johann Hastfer]]i korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades [[Pärnu kreis|Pärnu maakonnast]] [[Salatsi]], [[Väike-Salatsi]], [[Ruhja]], [[Härgmäe]], [[Luke]] ja [[Valga]] ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. [[Alūksne]], [[Gulbene]] ja Läti osa [[Adseli kihelkond|Adseli kihelkonnast]] liideti [[Võnnu]] või [[Kokenhusen]]i maakohtukonda.

* [[1694]] – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; [[Liivimaa maanõunike kolleegium]] saadeti laiali ja allutas maapäevad [[Eestimaa kindralkuberneride loend|kindralkuberner]]i kontrollile. [[Johann Reinhold von Patkul]] ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega.

*[[1695]] – Eesti rahvaarv oli suurenenud üle 350 000.