Redaktsioon: 3. mai 2016, kell 17:19 redigeeri 213.35.184.210 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. mai 2016, kell 20:58 redigeeri eemalda 82.131.14.179 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib keeleteaduse mõistest; informaatika mõiste kohta vaata [[Failinime laiend]]}} '''Laiend''' on ~~[[Keeleteadus\|keeleteaduses]]~~ lauses esinevate [[Fraas\|fraaside]] [[Fraasi peasõna\|peasõnadega]] [[Alistus\|alistusseoses]] olev lause mistahes [[Lause kõrvalliikmed\|kõrvalliige]], milleks võib olla sihitis, täiend, öeldistäide või määrus, mis täpsustab ning piiritleb fraasi peasõna. == Eesti keel == Eesti keeles on '''laiend''' [[Alistus\|alistusseose]] - ''s.o moodustaja sõltuvus teisest moodustajast ''-'' mõiste. ~~Alistuvat~~Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat aga '''laiendiks'''. Alistusseos seisneb sisulistes piirangutes võimalikule '''laiendile.'''<ref>Erelt, Mati 2013. Eesti keele lauseõpetus. Tartu Ülikool. [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/34069/erelt.indd.pdf]</ref> Lauses ''Venna raamat on laual'', on peasõnaks ''raamat'' ning seda täpsustab laiend ''venna''. == Laiendid == '''[[Sihitis]]''' on laiend, mis väljendab kellele või millele on ~~öeldisega~~tegusõnaga väljendatud tegevus suunatud. Näide: V''anaema keetis '''putru'''.'' '''[[Täiend]]''' on nimisõna laiend. Näide: '''P''ikk''''' ''mees.'' 15. rida: '''[[Öeldistäide]]''' on verbi ''olema'' laiend, mis väljendab kes, mis või missugune on alusega tähistatu. Näide: K''ass on '''kollane'''.'' '''[[Määrus]]''' on omadus- javõi määrsõna laiend, mis väljendab tegevuse aega, kohta, viisi, põhjust. Näide: K''ell on '''üsna''' palju; Ta oli '''kärme''' vihastama.''<ref>Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Rossi 1997. Eesti keele käsiraamat ~~veebis~~.~~[http://www.eki.ee/books/ekk09/index~~ Eesti Keele Sihtasutus.~~php?p=5&p1=1&id=360]~~</ref> == Laiendite põhiliigid == Põhja ja laiendi seose tiheduse järgi ~~liigitatakse~~saab ~~laiendid~~eristada kahesuguseid laiendeid * [[Seotud laiend\|seotud laienditeks]] - need on nii sisuliselt kui ka vormilt konkreetsest põhjast ehk alistuvast moodustajast tingitud ning väljendavad lauses üldiselt sündmuse osalisi. ~~Näide~~Näiteks: M''a kohtusin '''sõbraga'''.'' * [[Tegusõna vabad laiendid\|vabadeks laienditeks]] - need on põhjast ehk alistuvast moodustajast tingitud minimaalselt ning väljendavad lauses üldiselt kohta, aega või asjaolusid. ~~Näide~~Näiteks: O''lin '''toas''' üksi; Vestlesin '''toas''' sõbraga.''<ref>Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Ülle Viks, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Reet Kasik, Helle Metsalang, jt 1993. Eesti keele grammatika II. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.</ref> ~~==Vaata ka==~~ [[Alistus]] [[Lause kõrvalliikmed]] [[Fraasi peasõna]] [[Seotud laiend]] [[Vaba laiend]] [[Üldlaiend]] *[[Süntaks]] == Viited ==

Laiend: erinevus redaktsioonide vahel