Eliit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
täpsustada, on artikkel üldmõistele kommunistlik partei |
||
27. rida:
[[Anton Steen]] viis aastatel [[1992]]–[[1994]] [[Baltimaad|Balti riikides]] läbi uurimuse poliitiliste eliitide kohta. Tema uurimuse ajendiks oli huvi, kuidas on muutunud eliit üleminekul ühest režiimist teise. Kes on see uus võimu eliit, kuna taasiseseisvumine, turu reformid ja [[demokraatia]] on loonud uue poliitilise [[paradigma]] – eliidi värbamine peaks nüüd toimuma uutel alustel. Ta arutleb, et eliidi struktuur rajaneb nende allikate kontrollimisel, millest teised on sõltuvad. Steen leiabki, et peamine probleem uutes riikides on kontrolli loomine protseduuride ja poliitiliste väljundite üle. Eliidi kontroll on eriti oluline riikides, kus on suur [[etniline vähemus]], mida tajutakse kui ohtu [[rahvuslik sõltumatus|rahvuslikule sõltumatusele]] ja [[kultuur]]ile. Steeni arvates olid eliidid [[Baltimaad|Balti riikides]] totalitaarsel perioodil äärmiselt stabiilsed, ühinenud ja ideoloogiliselt kokkukuuluvad. [[Opositsioon]] peaaegu puudus ja siin ei olnud korporatiivseid institutsioone nagu seda oli [[fašism|fašistlikes]] autoritaarsetes režiimides. (Steen, 1996a: 143). Uue eliidi formeerumisel tekkis küsimus, kuidas suhtuda vanasse eliiti, kaasa arvatud eliiti [[vene vähemus]]. Selge on see, et uus riik vajas võimekaid inimesi ja seepärast välistati inimesi uue eliidi hulgast ainult ühe kriteeriumi alusel – seotus [[KGB]]-ga ja aktiivne toetus [[augustiputš]]ile [[Moskva]]s.
Kui [[Läti]]s ja [[Leedu]]s saab rääkida eelneva režiimiga seotud inimeste jätkuvast tegevusest, siis Eesti puhul on ühise taustaga parlamendiliikmete proportsioon tunduvalt madalam. Samas tuleb meeles pidada, et Balti riikides oli {{kas|[[Kommunistlik Partei|Kommunistliku Partei]]}} liikmeid 5–7 protsenti siin elavast [[rahvastik]]ust. Valdavaks nähtuseks oli vene rahvusest inimeste puudumine poliitilistelt positsioonidelt. Ka naiste osakaal parlamentides oli väike. Eesti parlamendis oli vaid 11 protsenti naisi, mis ei vastanud kaugeltki rahvastiku soolisele proportsioonile. Nõukogude ajal oli poliitilise eliidi vanus kõrge, põhjustades niiöelda [[gerontokraatia]]t. Eestis keskmine vanus uues parlamendis oli 46 aastat. Steen järeldab parlamentides läbi viidud uurimuse põhjal, et [[Eesti]] eliit võrreldes Leedu ja Läti omaga kaldub olema noorem, enim [[linnastumine|linnastunud]] ja nad põlvnevad [[kõrgharidus]]ega ning kõrge sotsiaalse positsiooniga peredest. Stabiilse demokraatia väljavaade Balti riikides tundub olevat eriti sõltuv legitiimsete demokraatliku suhtumisega poliitiliste liidrite värbamisest.
[[Kategooria:Sotsiaalsed grupid]]
| |||