Toompea loss: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}}

'''Toompea loss''' on [[Tallinn]]as [[Toompea]]l, [[Balti klint|Balti klindi]] [[Toompea klindisaar|Toompea klindisaare]] paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval [[Riigikogu|Eesti Vabariigi parlament]]. Koos lääneküljel asuva varasemast ajast säilinud Väike-Ordukindluse fassaadiga moodustab kirdetiivas asuv endine [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] kubermanguvalitsuse barokne ja varaklassitsistlik lossihoone erinevaist [[ajastu]]ist pärit eriilmelisite ja -otstarbelisite ehitiste kogumi.

 

== Ordukindlus ==

Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu [[Toompea]] mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Siia alustasid oma esimese kivilinnuse rajamist ka taanlased pärast [[1219]]. aastat.

 

Tõsise ehitamisega tegi algust [[Mõõgavendade ordu]], kelle valduses oli [[Toompea]] [[1227]]–[[1237]]. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas [[kastell]], mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt [[kaitsekraav]]. Kindlust nimetati ''castrum minus''<nowiki>'eks</nowiki> (väikeseks kindluseks) erinevalt ülejäänud Toompeast, mis kandis nime ''castrum magnus'' (suur kindlus).

 

[[Pilt:Toompea lossi müür Toompuiestee poolses küljes, 8. august 2011.jpg|pisi|Toompea lossi läänepoolne müür]]

 

===Liivimaa ordu valitsusaeg===

[[Jüriöö ülestõus]]u järel müüsid taanlased oma valdused Eestis ära ja Toompea läks [[Liivi ordu]] valdusesse. Ordu rajas 1350–1360. aastatel kastelli keskmesse [[konvendihoone]]. Selle kõrgus ulatus 20 meetrini, seinte paksus oli kuni 2,6 m. [[1370. aastad|1370. aastatel]] täiendati kindlust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades oli kaks torni: edelas sihvakas [[Pikk Hermann]] ([[1420]]–[[1430]], nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline [[Stür den Kerl]] ([[alamsaksa keel|alamsaksa]] ''Tõrju vaenlast''). Kindluse kirdenurka ehitati ümar [[ešogett]] [[Pilsticker]] (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud, kuid algselt Pika Hermanniga ühekõrgune olnud suurtükitorn [[Landskrone]] (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitseehitisi. Kaevati [[vallikraav]]. Väikest ja suurt kindlust ühendav värav varustati [[tõstesillaga]].

 

Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd on suletud väljapääsud läänes (ühendus [[Toomalev]]iga), põhjas (ühendus [[Toompea Suur linnus|Suure kindlusega]]) ning hilisemates ümberehitustes lammutatud peavärav idamüüri lõunaosas. Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv vallikraav.

 

===Rootsi valitsusaeg===

[[1561]]. aastal läks Toompea [[Rootsi]] valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde [[Riigisaalihoone]]. 25 meetrit pika ja 11 meetrit laia riigisaali rajamiseks saadeti [[1583]]. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister [[Antonius Poliensis]]. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest [[Stockholmi kuningaloss]]ist. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ja selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Saali valgustamiseks raiuti kindluse läänemüüri avad. Konvendihoonet kõrgendati korruse võrra ja muudeti selle ruumide planeeringut. Peale Riigisaali ja kuninglike eluruumide valmimist kohtusid siin [[1589]]. aasta augustis-septembris Rootsi kuningas [[Johan III]] ja tema poeg [[Zygmunt III|Sigismund]] – Poola kuningas ja Rootsi troonipärija. Sellest suurejoonelisest riigisaalist on säilinud kolm kinnimüüritud aknaavaust lossi läänefassaadis, [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] kõrval müüris.

 

 

[[17. sajand]]i vältel ümberehitustööd jätkusid, kuid kindlus oli oma sõjalise tähtsuse kaotanud, seda enam, et uute kaitseehitistena ehitati [[1696]] [[Ingeri bastion|Ingeri]] ja [[Rootsi bastion]].

===Vene aeg ja kubermanguvalitsus===

[[File:Toompea lossi esine park., AM 8680-8 F 10584.jpg|pisi|Toompea lossi esine park. Ca 1880–1890, enne [[Aleksander Nevski katedraal]]i ehitamist]]

 

== Riigisaal ==

Riigisaal rajati [[1583]]–[[1590]] ([[arhitekt]]id A. Poliensis, H. von Aken) vastu kastelli läänemüüri Pika Hermanni ja konvendihoone vahele. Suure saali valgustamiseks raiuti lääne kaitsemüüri kolm kõrget akent, mis alates [[1999]] on taas õhtuvalgusele avatud. Läänemüüri taha järsaku kohale eendub [[trompeeter|trompeetri]] rõdu. Kahekordne [[renessanss]]-stiilis esinduslik hoone oli hoovi poolt kolmeosaline: eenduvale saaliosale liitusid otstes kõrvalruumid. Kahepoolne paraadtrepp oli kaunistatud kuulidel seisvate püramiidjate [[obelisk]]idega. Juba varem hävinenud Riigisaali viimased jäänused lammutati pärast Riigikogu hoone valmimist.

 

== Kubermanguvalitsuse hoone (Toompea loss) ==

[[Pilt:Estonian parliament building.jpg|thumb|Toompea loss, 2003]]

 

== Riigikogu hoone ==

[[File:Riigikogu sisehoov1.jpg|thumb|Riigikogu hoone, 2010]]

[[Riigikogu]] hoone (arhitektid [[Eugen Habermann]] ja [[Herbert Johanson]]) kerkis 1920–1922 endise konvendihoone varemeile. Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde endiste hobusetallide asemele mõned vähem silmapaistvamad utilitaarsed hooned. Kuigi varemed lammutati, jälgib uue hoone põhiplaan [[konvendihoone]]t, sisaldades sisehoovi ja viiteid [[ristikäik]]udele.

 

Uusbarokses laadis [[ekspressionism|ekspressionistlikku]] hoonet on viimasel ajal hakatud väärtustama sõdadevahelise aja Eesti arhitektuuri tippsaavutusena, aga selle kaasaegsetele oli see lihtsalt vastuvõetamatult arusaamatu ehitis.

 

== Lõunatiib ==

Lõunatiib rajati [[1935]] (arhitekt [[Alar Kotli]]) projekti järgi [[siseministeerium]]i tarvis endise kameraalhoone ([[1793]]) kohale. Sellega seoses kujundati lossi lõunakülje [[rustika]]alne paekivifassaad ümber samas võtmes lossi idakülje paleeliku stiiliga ning laiendati [[Kuberneri aed]]a lääne suunas kuni [[klindiastang]]uni. Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde mõned vähem silmapaistvamad utilitaarsed hooned.

{{clear|right}}

{{puhasta}}