Kuldbulla: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Chrysobull of Alexius III of Trebizond.jpg|thumb|right|200px|[[Alexios III Megas Komnenos]]e keiserlik ''chrysobull'', 1374]]
[[Pilt:Goldene-bulle 1c-480x475.jpg|thumb|right|200px|Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV poolt välja antud kuldbulla aastast 1356]]
[[Pilt:Zlatna bula Bele IV.gif|right|thumb|200px|[[Béla IV]] poolt aastal 1242 välja antud kuldbulla [[Zagreb]]i asukatele [[Horvaatia]]s.]]
'''Kuldbulla''' või '''''chrysobull''''' oli kuldne pitsatpitser ([[ladina keel]]es ''bulla aurea''), mis kinnitati [[Keskaeg|keskajal]] ja [[Renessanss|renessansi]] ajal [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisrite]] ja hiljem Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsatele ürikutele ([[bulla]]). Mõiste tähistas algselt kuldset pitsatitpitserit ennast, kuid hiljem kasutati seda kogu üriku kohta. Selliseid ürikuid tunti kuldbulladena Lääne-Euroopas, Bütsantsi keisririigis kutsuti neid ''chrysobull'' (χρυσός ehk ''chrysos'' tähendab [[kreeka keel]]es [[kuld]]a).
 
Ligi kaheksasada aastat anti neid välja ühepoolselt, ilma kohustusteta teisele poolele. Kuid lõpuks osutus see ebasoodsaks, kui bütsantslased püüdsid talitseda võõrvõimude jõupingutusi keisririigi kahjustamisel. 12. sajandil hakkasid bütsantslased kuldbulladele lisama oma läbirääkimispartnerite kohustuste vannutatud avaldusi.