Koluvere piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Koluvere linnus vallikraaviga.jpg|pisi|Koluvere linnus ja vallikraav]]
[[Pilt:Koluvere mõisa kivisild 1 2014.jpg|pisi|Koluvere
'''Koluvere piiskopilinnus''' ([[saksa keel]]es ''Lode'', ''Schloß Lode''
See on Eesti ehitismälestis ja Läänemaa oluline vaatamisväärsus.<ref name="LE20150220">[http://online.le.ee/2015/02/20/koluvere-lossi-omanik-aivar-reivik-saab-laane-maavalitsuse-tanukirja-2/ Koluvere lossi omanik Aivar Reivik saab Lääne maavalitsuse tänukirja] Lääne Elu 20. veebruar 2015</ref>
7. rida:
==Ajalugu==
===Piiskopilinnusena===
Koluvere piirkond ja [[Läänemaa]] vallutati [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|13. sajandi alguses]] [[Taani kuningas|Taani kuninga]] vägede poolt. Pärast [[1224. aasta ülestõus]]u ebaõnnestunud katset ristisõdijatest vabaneda läks Läänemaa [[Mõõgavendade ordu]] kätte. 1228. aastal moodustati [[Saare-Lääne piiskopkond]], mille keskus rajati [[Lihula]]sse. Kullamaale jäi piiskopkonna stiftifoogti residents ja
[[Koluvere (Kullamaa)|Koluvere]] [[linnus]] rajati aastatel [[1234]]–[[1238]], kuna [[stiftifoogt]]i [[Johannes de Lode]] pojad, [[Odewarus Lode]] ja [[Henricus Lode]] ei soovinud uue maahärra [[Saare-Lääne piiskoppide loend|Saare-Lääne piiskopi]] [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] (1234–1260) võimule alluda. 1238 palus paavsti [[legaat]] [[Liivi ordu]]lt abi [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonna]] tagasivallutamiseks vendade Lodede käest. [[13. sajand]]i teisel poolel puhkes uus konflikt [[Liivi ordu]] ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel maavalduste pärast. Ordu vallutas paavsti legaadi palvel vallutasid ordurüütlid [[Kullamaa kihelkond|kihelkonna]] ja Koluvere linnuse, mis jäi nende kätte mitmeks aastaks. Sisetülide käigus linnus hävitati ja sellest linnusest, mis asus samal kohal, ei ole meie ajani midagi säilinud. Vennad Loded põgenesid aga taanlaste juurde Tallinna.
36. rida:
1771. aastal kinkis [[Katariina II]] Koluvere mõisa oma favoriidile [[Grigori Orlov]]ile. Sellel ajal hoidis Katariina II siin vangistuses [[Württemberg]]i [[printsess]]i [[Auguste Karoline]]t, kes saadeti siia [[1787]]. aastal, suri saladuslikult [[16. september|16. septembril]] [[1788]] ja maeti [[Kullamaa kirik]]usse. [[1797]] sai [[krahv]] [[Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden]], kes abiellus Katariina II ja Grigori Orlovi tütre [[Natalja Grigorjevna Aleksejeva]]ga, mõisa ametlikult kingituseks, tegelikult aga päranduseks. Mõis jäi [[Buxhoeveden]]ide suguvõsale kuni riigistamiseni [[1919]]. aastal.
Mõisa ajal kerkis siia imposantne majandushoonete kompleks ning maaliline park sammaspaviljoni, [[tiik]]ide ja kaarsillaga, mida ehtisid [[obelisk]]id. Aastail [[1840]] ja [[1905]]
Alates [[1924]] oli linnuses kasvatusasutus, alates [[1963]] hooldekodu. Alates [[2001]] oli linnus kasutuseta.
82. rida:
*[http://www.le.ee/?a=uudised&b=4232 Koluvere loss leidis ostja], Lääne Elu, 1. detsember 2005
*[http://www.epl.ee/?artikkel=311042 Koluvere lossist võib saada viie tärniga vanadekodu] [[Eesti Päevaleht]] 1. veebruar 2006
*[http://www.le.ee/?a=uudised&b=4356 Koluvere lossi uus omanik ei tee kiireid plaane
*[http://www.epl.ee/artikkel/358370 Miljonite kroonide eest ajalugu ja hullud naabrid pealekauba] Eesti Päevaleht 12. oktoober 2006
*[http://www.nadaline.ee/index.php3?lookup=uudis&teema=uudis&ID=507016 Koluvere lossis käivad arheoloogilised kaevamised], [[Nädaline]], 31. juuli 2007
|