Süntaks: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
{{pooleli}}
Süntaksi ülesandeks on kirjeldada neid seaduspärasusi, mille järgi [[grammatilised vahendid]] seovad [[Leksikaalsed vahendid|leksikaalseid vahendeid]] funktsionaalseteks tervikuteks: [[Lause moodustajad|lause moodustajadeks]] ning terveteks lauseteks.
Süntaksi uurimisobjektiks on [[lause]] ehk minimaalne suhtlusüksus, mis kuulub komponendina suuremasse suhtlusüksusesse - [[Tekst|teksti]](lõiku).
12. rida:
* missugused on lause osade seosed ja funktsioonid.
Sõnade ühendamisel sõnaühendeiks ja lauseiks kasutatakse nii süntaktilisi kui ka morfoloogilisi väljendusvahendeid.
* '''[[
* '''[[Morfoloogilised vahendid|Morfoloogiliste vahenditena]]''' kasutatakse [[Eesti keel|eesti keeles]] [[Kääne|käände-]] ja [[Pööre (keeleteadus)|pöördevorme]] või iseseisvaid [[Määrsõna|määrsõnu]]. Nii ühenduvad lauses ''Siis lõi Heldur mootorratta käima, istus sadulasse'' (E. Maasik)
Süntaksiteooriad püüavad välja selgitada reegleid või algoritme, mis võimaldaks tuletada kõik antud keele grammatiliselt õiged laused. Otsustamaks, kas lause on "õige" või "vale", on esmalt tarvis keelevaistu. Seepärast põhineb suur osa süntaksi uurijate informatsioonist introspektsioonil (enesevaatluses) ja koostööl inimestega, kelle jaoks uuritav keel on emakeel.
|