Priilased: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti Vabariigi ajal moodustasid priikogudused Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Koguduste Ühenduse, mis 1936. aastal nimetati ümber Evangeeliumi Priiusuühingute Liiduks. Liitu kuulusid: Haapsalu, Vedra, Sinalepa ja Massu Läänemaalt; Palade,Jausa,Ligema,Külama Hiiumaalt; Kuressaare, Vanamõisa, Loona, Eikla Saaremaalt. 1938.aastal oli liidu liikmete arv üle 2000, neist kõige rohkem Hiiumaalt. Ühingul oli oma ajakiri”Armuajakiri Hääl”[[Аrmu Hääl]], mis ilmus kuni 1940. aastani. Vormsi ja Riguldi rootsikeelsed kogudused registreeriti 1926. aastal, aga ei ühinetud liiduga. Iseseisvusajal oli igas Vormsi külas oma palvemaja. Rannarootsi aladest jäi äratusliikumisest kõrvale Ruhnu saar,nähtavasti ka oma geograafilise asendi tõttu. Ei ole teada, et seal oleks kiriku kõrvale moodustunud mingit teist kogudust. Küll on teada fakt,et 12. oktoobril 1901 aastal on Ruhnu koguduse õpetaja Oskar Ferdinand Sevelius juhatanud Kuressaares toimunud priilaste kookolekut, mis tõi endaga kaasa politseivalitsuse juurdluse. Rannarootslaste vabakogudused tegutsesid aktiivselt kuni rahvusvähemuse ümberasustamiseni Rootsi.