Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 29 baiti ,  3 aasta eest
P
link par (+masintoim) using AWB
| maakond = Jõgeva
}}
'''Mustvee''' on linn [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonna]] kirdeosas, [[Peipsi järv]]e looderannikul. Linn on Peipsi eestipoolse ranna suurim asula. Kohalik rahvas nimetab Mustveed Peipsi pealinnaks.
 
==Ajalugu==
Mustvee nimi pärineb arvatavalt Mustvee jõelt, mis läbi [[turbamaa]]de voolates tõi [[suudmeala]]le nii tumeda vee, et paika hakati kutsuma Must (saksa Musth, poola Czarne, vene Tsõrnõi).
Inimesi liikus Mustvees väidetavalt juba kiviajal. Ajaloo andmetel oli Mustvee rand nii hõredasti asustatud suurte metsade ning [[soo]]de ala, et muistne vabadusvõitlus ristirüütlitega Mustvee ja [[Lohusuu]]ni ei jõudnudki. Muistse vabadussõja ajal kuulus Mustvee ümbrus Vaia väikemaakonda. <ref name="Meie Mustvee">MTÜ Peipsikad. 2012. Meie Mustvee</ref> Mustvee (''Mustut'') on kohanimena teada [[1493]]. aastast. Enne püsiasula kujunemist olid siin mitme küla talupoegade [[kalastuskoht|kalastuskohad]], kuid 14. sajandini ei olnud veel Peipsi rannas alaliselt elavaid kalureid ning nende elamuid. Kala püüdsid nii lähemad kui ka kaugemad külakonnad vaid hooaegselt oma tarbeks. Rannas olid neil püügiaegadeks ajutised onnid ehk kalamajad ja võrkude kuivatamise [[varbed]]. Algselt võisid randa vabalt kasutada kõik kalastajad, alles feodaalsete õiguskordade tekkimisega jagati rand feodaalide vahel, kes ka oma väheviljakad rannaosad järk-järgult alatiste kaluritega asustasid. <ref name="Meie Mustvee"/>
 
Aastast [[1554]] on teateid Mustvee [[mõis]]a (''Moustet'') kohta. Mustvee oli Poola Liivimaa valdusala kõige kirdepoolsem piiripunkt ja sellel [[mõis]]al ei olnud oma maid. Mõisa ülesandeks oli talurahva [[andam]]i kogumine, [[tollimaks]]u võtmine üle Poola valduste piiri minevatelt vooridelt ja Peipsi järve valvamine. Poola aeg ei kestnud kaua, 1600. aastal puhkes Poola-Rootsi sõda. Sõja võitis Rootsi, kes alistas Mandri-Eesti 1625. aastaks, seejärel algas Rootsi aeg ka Mustvees.<ref name="Meie Mustvee"/> [[Rootsi aeg|Rootsi ajast]] on Mustvees teada neli talu.<ref>Avo. [http://www.virumaa.ee/2007/12/vr-torma-kihelkonna-kohanimed-kulad-ja-moisad/ Torma kihelkonna kohanimed, külad ja mõisad], Virumaa.ee, Avaldatud: 20. dets 2007.</ref> [[17. sajand]]i alguse Rootsi kaardil on asula tähistatud nimega ''Muſta kyla''.<ref>Karta Estland Livland 1600 tal Oxenstiernska saml nr 16_3-2.; Rootsi Riigiarhiiv</ref>
 
1638. aasta [[revisjon]]i järgi kuulusid Peipsi rannakülad Lohusuust kuni Omeduni (sealhulgas ka Mustvee) Võtikvere [[vakus]]esse. Vakus oli [[feodaalaeg]]ne paljudest küladest koosnev haldus- ja maaüksus. 1703.–1704. aastal liideti Mustvee piirkond Põhjasõja ajal [[Venemaa]]ga. Algas uus ajastu Mustvee ajaloos – Vene aeg. Mustvee oli tähtis ühendustee Riia, Tartu ja Narva vahel, kuid peale Venemaaga liitmist pikenes see Peterburini. <ref name="Meie Mustvee"/>
Suurem asula tekkis siia 18. sajandil vene [[vanausulised|vanausulistest]], millest ka venepärane kohanimetus (''Посад Черный''). 1802. aastal ehitas kaupmees Ioakim Goruškin vanausulistele puidust palvemaja.<ref name="Peipsi-Pihkva">Leonid Mihhailov. 2013. Peipsi-Pihkva järve asulad</ref>
 
19. sajandil kuulus Mustvee küla [[Laius-Tähkvere mõis]]apiirkonda [[Torma kihelkond|Torma kihelkonnas]]. 1866. aastal oli Mustvees suur tulekahju, mis eestlaste külaosa peaaegu täielikult hävitas. <ref name="Meie Mustvee"/>
Aastal [[1869]]. sai Mustvee omaette [[vald|vallaks]] (vt. [[Mustvee vald (1866–1917)|Mustvee vald]]) ning küla hakati kutsuma [[possaad]]iks. 1897. aastal oli Mustvee possaadis 400 puu- ja 8 kivimaja, kus elas 3215 inimest.<ref name="Peipsi-Pihkva"/> 1921. aastal [[siseministeerium]]i poolt antud õigustega muudeti Mustvee [[alev]]iks. Territoriaalselt kuulus Mustvee Tartumaa alla. <ref name="Meie Mustvee"/>
 
1926. aastal valmis Sonda-Mustvee kitsarööpmeline raudtee, kus töötas neli ametnikku. Ööpäevas liikus kaks [[rong]]i. 15. mail 1968 saadeti teele viimane rong. Raudtee lõpetas Mustvees oma tegevuse. <ref name="Meie Mustvee"/>
[[Kolmanda astme linn]]aks sai Mustvee [[1938]]. aastal.
1940. aastal seoses riigikorra muutusega natsionaliseeris nõukogude võim pangad, vabrikud, tehased, ettevõtted, samuti suurel hulgal elumaju. 1940. aasta lõpuks oli erakaupmees hulgikaubandusest täiesti välja tõrjutud. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud Noorkotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide asemele loodi oktoobrilaste, [[pioneerid]]e ja kommunistlike noorte organisatsioonid. Reformiti põllumajandus. <ref name="Meie Mustvee"/>
1. oktoobril 1950, maakondade kaotamise järel, moodustati Mustvee rajoon. Aastatel 1950–1959 oli [[Mustvee rajoon]]i keskus. 1. jaanuaril 1959. aastal Mustvee rajoon likvideeriti ning linn ühendati Jõgeva [[rajoon]]iga. Mustvee rajooni ajal toimus linnas aktiivne areng, kuid linna ühendamine Jõgeva rajooniga ei mõjunud piirkonnale hästi. Mustvee elanike arv hakkas kahanema. Toonane linnapea oli Elmar Peterson, kes püsis ametis kuni 1982. aastani. <ref name="Meie Mustvee"/> Pärast Elmar Petersoni ametiaega on Mustvee linnal olnud väga palju erinevaid linnajuhte. Praegune Mustvee linnapea [[Max Kaur]] asus ametisse 2. aprillil 2013.
 
18.detsembril 2014 a. Mustvee linnas avati uus reisisadama hoone. Lisaks moodsa arhitektuuriga sadamahoonele ning sai remonditud põhjakai, ehitati uus paadisadam. Uus paadisild on 168 meetrit. Mustvee Sadama ehitus läks maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuli Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostööprogrammist «Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond». Mustvee reisisadamas on laevaliiklus toiminud nii tsaariajal kui esimese Eesti Vabariigi ajal. Nõukogude ajal seisid Mustvees ka tiiburlaevad.{{lisa viide}}
 
== Haridus ==
[[Mustvee]]sMustvees on kaks üldhariduskooli: [[Mustvee Gümnaasium]] ja [[Mustvee Vene Gümnaasium]]. Linnas tegutseb ka muusika- ja kunstikool.
===Mustvee Algkool===
1680. aastast kuulus osa Mustveed Lohusuu [[abikihelkond]]a ja Mustvee lapsed olid Lohusuu köstri õpetada. Õppetöö oli sel ajal väga lühike. [[Lohusuu]]s ja [[Torma]]s algas õppetöö jaanuaris ja kestis 4 nädalat või pisut enam, vastavalt õpilaste võimekusele. Õpetati nii [[katekismus]]t kui ka [[kirikulaul]]e. Kool oli ainult leerilaste ettevalmistajaks.
1892. aastal ehitati Mustveesse uus vallakoolimaja. Selles hoones asub praegu polikliinik. 1916. aastal muudeti Mustvee vallakool 1-klassiliseks [[ministeeriumikool]]iks, mis tegutses 1918. aastani endises [[vallakoolimaja]]s.
1918. aastast kandis algkool Mustvee Eesti Algkooli nime.
1928. aastal ühendati [[Mustvee Algkool]] [[Mustvee Reaalkool]]iga. <ref name="Meie Mustvee"/>
==Keskkool==
1909. aastal asutati Mustvees linnakool – ''gorodskoi''. Linnakool andis haridust kõigist [[seisus]]test lastele. Õppekeel oli vene keel. [[Linnakool]]i pääses pärast 1-klassilise [[ministeeriumikool]]i lõpetamist.
1940. aastal muudeti Mustvee reaalkool keskkooliks.
1944. aastal kandis kool nime Mustvee Mittetäielik Keskkool.
1945–2003 oli kooli nimi Mustvee I Keskkool. 2003. aastast alates kannab kool [[Mustvee Gümnaasium]]i nime.<ref name="Meie Mustvee"/>
 
===Mustvee Vene Gümnaasium===
 
==Vaatamisväärsused==
Mustvees tegutseb Eestis ainulaadne [[Heino Lubja kaalumuuseum]]. Kollektsiooni kuulub üle saja [[kaal (kaalumisseade)|kaal]]u, paarkümmend [[margapuu]]d ja palju muid kaalumisega seotud [[eksponaat]]e. Muuseum avati 1. mail 1998, kuid praeguseks on muuseum külastajatele suletud.
 
Samuti asub [[Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseum|Mustvees Vanausuliste Koduloomuuseum]], kus on väljapanek Mustvee ajaloost ning vene [[vanausulised|vanausuliste]] eluolust. [[Muuseum]]is on püsiv näitus, kus on vaatamiseks välja pandud maalid, joonistused, fotod, puulõiketööd, tikandid ja [[Mustvee Muusika-ja KunstikooliKunstikool|Mustvee Muusika- ja Kunstikooli]] õpilaste tööd. Algselt asus muuseum Mustvee Vene Gümnaasiumi ruumides, kuid alates 2008. aastast asub muuseum Mustvee Muusika- ja Kunstikooli hoones.
 
Mustvee huviväärsusteks on üks paljudest [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] [[lingukivi]]dest (pikkus 2,5 m, laius 2,2 m ja kõrgus 2 m). Kivi oli aastaid kaldamudasse vajunud, kuid 2008. aastal tõsteti see taas kaldale.
 
Peipsi kaldal seisab monument "Leinav tütarlaps" ([[1973]], [[Elmar Rebane]]), mis tähistab ühishauda, kuhu on maetud Teises maailmasõjas langenud 260 sõjameest.
 
Üks põnev vaatamisväärsus on ka [[orduaeg]]ne [[piirikivi]], mis asub kultuurikeskuse pargis. Arvatakse, et see kivi tähistas piiri Liivi ordu ja Tartu piiskopkonna maade vahel pärast mandri-eestlaste alistamist 1224. aastal saksa ristisõdijate poolt. Kivi leiti Mustvee jõe parempoolse kalda lähedalt ja tõmmati kaldale 1910. aastal.<ref name="Meie Mustvee"/>
 
Mustvees oli [[20. sajand]]i algul seitse [[kirik]]ut. Praeguseks tegutseb viis kirikut, kus igal pühapäeval peetakse jumalateenistusi:
 
[[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u Püha Imetegija Nikolaose kirik. 1839. aastal rajati järve kaldale puukirik, kuid usuvahetusliikumise tõttu suurenes koguduse liikmete arv ja 1864. aastal avati uus kirik, mis asub tänaseni [[Mustvee Gümnaasium]]i vastas.
 
[[Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ühisusu kirik]] valmis 1877. aastal. Selles kirikus tegutses kogudus 1957. aastani. Nõukogude ajal võeti kirik koguduselt ära ja seda kasutati laona, milles hoiti näiteks jahu ja mööblit. Hiljem seisis hoone tühjana. Ikoonid ja kirikuvara anti üle õigeusu kirikule, kus need on tänaseni. Alates 1980. aastast asus kirikusse baptisti kogudus. 2003. aastal anti kirik ühisusulistele tagasi ning hoone korrastati.
 
[[Mustvee luteriusu kirik]]ut hakati ehitama 1877. aastal. 1926. aastani oli see Torma abikirik, siis sai kogudus iseseisvaks. Koguduse õpetaja on alates 1963. aastast Eenok Haamer.
 
Esimene [[Mustvee vanausuliste palvemaja]] ehitati 1802. aastal linnaelaniku Joakim Gorjuškini poolt. See oli suurim vanausuliste kogudus [[Eesti]]s. Praegune pühakoda rajati 1930. aastal ning on siiani kõige suurem vanausuliste pühakoda Eestis.<ref name="Meie Mustvee"/>
 
[[Mustvee Betaania kogudus]] asutati juba 1921. aastal, esimene palvemaja valmis 1937. aastal, mis Nõukogude ajal riigistati ning ehitati ümber kinoks. Uus [[Mustvee Betaania koguduse palvemaja|palvemaja]] valmis 2008. aastal.<ref>[http://www.virumaa.ee/mustvee-betaania-kogudus/ www.virumaa.ee]</ref> Praegu toimuvad koguduses pühapäeviti jumalateenistused ning töötab kaks [[kodugrupp]]i.<ref name="Meie Mustvee"/>