Redaktsioon: 6. november 2014, kell 21:36 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 971 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. mai 2016, kell 13:56 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust P link par (+masintoim) using AWB Uuem muudatus →
3. rida: == Maavarade otsimine == Maavaravarud erinevad piirkonniti mahus ja kvaliteedis. [[Eesti]]s on piisavalt ehitusmaavarasid, kuid nende varud paiknevad üle riigi territooriumi ebaühtlaselt. Suurimad [[paekivi]][[~~Maardla\|maardlad~~maardla]]d, mis pakuvad tööstuslikult huvi, asuvad peamiselt Eesti põhjaosas. Liivamaardlaid leidub ühtlaselt üle Eesti, kuid nende teke on olnud erinev. Näiteks [[Läänemeri\|Läänemere]] arengustaadiumitega seotud liiva- ja [[kruus]]amaardlad asuvad Lääne-Eestis ja saartel. Liustikujõe poolt tekitatud suuremad liivamaardlad asuvad Harjumaal ning kõrge kvartsisisaldusega liiva- ja kruusamaardlaid leiab rohkem Ida-Virumaal, Viljandi- ja Võrumaal. Ka kruusamaardlaid leiab kogu Eestis, kuid tuleb silmas pidada, et kruus on geoloogilise tekke poolest kõige piiratum maavara ning näiteks Harjumaal on selle varu suures ulatuses juba väljatud<ref>[http://www.egk.ee/asutusest/eesti-ehitusmaavarad/ Eesti Geoloogiakeskus. Eesti ehitusmaavarad.]</ref>. Umbes 50  km piires [[Tallinn]]ast paikneb üle 50% Eesti ehituslubjakivi ja ehitusliiva aktiivsest varust. Seega mõjutab Harju maakonnas nende maavarade kaevandamine ning kasutamine lubjakivi ja ehitusliiva bilanssi kõige enam. == Geoloogiline uuring == Üldgeoloogiline uuring annab teavet maavaravarude leiupaikade kohta, kuid maavarade koguse, leviku, kaevandatavuse ja kvaliteedi määramiseks viiakse läbi geoloogilisi uuringuid. Geoloogiline uuring on protsess, mille läbiviimisel tuleb järgida seadusi ja vajalik on [[Keskkonnaministeerium]]i või [[Keskkonnaamet]]i luba. Üldgeoloogilise uurimistöö loa maavara otsingu eesmärgil ja uuringuloa üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis väljastab Keskkonnaministeerium, arvestades selle juures ka [[Eesti Maavarade Komisjon]]i arvamust konkreetse loa taotluse kohta. Üldgeoloogilise uurimistöö loa, kui luba ei taotleta maavara otsinguks, ja uuringuloa kohaliku tähtsusega maardlas annab Keskkonnaamet, arvestades selle juures ka Eesti Maavarade Komisjoni arvamust konkreetse loa taotluse kohta. Geoloogilise uuringu luba antakse üldiselt kaheks, harvem viieks aastaks. Loa taotluse menetlemine võtab keskmiselt aega kuus kuud. Uuringuluba taotletakse enamjaolt eesmärgiga saada teada maavara kogus, kaevandatavus, [[kvaliteet]] ja maht. Tavaliselt taotletakse hiljem sellele alale majandusliku tulu saamiseks maavara kaevandamise luba. Kui geoloogilise uuringu luba taotletakse riigile kuuluvale [[~~maaüksusele~~maaüksus]]ele, tuleb selleks saada riigivara valitseja nõusolek. Samas ei anna geoloogilise uuringu läbiviimine selle taotlejale õigust saada uuritud alale ka maavara kaevandamisluba<ref name=":0" />. == Geoloogilise uuringu läbiviimine == 34. rida: === Kaevandamisloa taotlus === Maavara kaevandamise loa saamiseks peab arendaja koostama [[~~Taotlus\|taotluse~~taotlus]]e, mis sisaldab järgmist: * katastriüksuse andmeid ja maatüki pindala; * loa taotleja ning kaevandaja andmeid; * loa kehtivusaja pikkust ja [[mäeeraldis]] asukohta maardlas; * teavet geoloogiliste uuringute kohta; * teavet kaevandatavat maavara kasutusala ja planeeritava aastas kaevandatava koguse kohta. Lisaks peab taotlus sisaldama ka graafilist lisa, mis näitab geoloogilist läbilõiget ja mäeeraldise plaani. Järgmise sammuna esitab arendaja taotluse Keskkonnaameti selle regiooni esindusse, kus tema taotletav mäeeraldis asub (Keskkonnaamet on jagatud kuueks regiooniks), maavarade spetsialist vaatab taotluse läbi, hindab selle vastavust seadusele ning kui kõik on korrektne, algatab loa taotlemise menetluse. Menetlusse võtmisest teavitatakse nii loa taotlejat, kohalikku omavalitsust (kelle haldusalasse taotletav mäeeraldis jääb), avalikkust kui ka naabreid, kelle huve võib antav luba puudutada. Seejärel koostab spetsialist loa andmise korralduse [[eelnõu]] ja [[Keskkonnamõju hindamine\|keskkonnamõju hindamise]] algatamise või algatamata jätmise eelhinnangu eelnõu, mis saadetakse tutvumiseks ja arvamuse saamiseks [[Kohalik omavalitsus\|kohalikule omavalitsus]]ele (KOV) ja Eesti Maavarade Komisjonile (EMK), kellel on arvamuse andmiseks aega kaks kuud. Samuti paneb spetsialist eelnõud avalikkusele tutvumiseks välja e-portaali Ametlikud Teadaanded, et igaüks saaks soovi korral oma arvamust avaldada. Kui KOV ja EMK on oma nõusoleku andnud ja keskkonnamõju hindamine on läbi viidud (või jäetud algatamata), küsitakse eelnõude kohta arvamust ka arendajalt endalt ning kui tal vastuväited puuduvad, allkirjastab Keskkonnaameti vastava regiooni juhataja maavara kaevandamise loa andmise korralduse ja luba väljastatakse taotlejale. Keskmiselt võtab maavara kaevandamise loa taotluse menetlemine aega 11 kuud. Sageli ei lähe aga kõik nii lihtsalt: võib ilmneda naabrite vastuseis kaevanduse rajamisele, taotletaval alal asub looduskaitseline objekt[[Natura 2000\|/Natura 2000]] ala või on taotlus vastuolus riiklike huvidega. Sellisel juhul tuleb lisada loale täiendavad tingimused või keelduda loa andmisest<ref>Kaevandamisseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/KaevS</ref>.

Maavarade kaevandamine Eestis: erinevus redaktsioonide vahel