Eesti regionaalarengu strateegia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P "järk-järgult" (kuidas?) käib sidekriipsuga, "järkjärguline" (missugune?) kirjutatakse kokku
P link par (+masintoim) using AWB
7. rida:
[[Regionaalpoliitika]] esimeseks dokumendiks oli regionaalpoliitika [[kontseptsioon]] aastal 1994. Sellele järgnes 1999. aastal heaks kiidetud regionaalarengu strateegia, mis aitas Eesti regionaalpoliitikat paremini ellu viia ning aastal 2005 valmis uus Eesti regionaalarengu strateegia, mis kehtib kuni 2015. aastani.
 
== Regionaalpoliitika kontseptsioon 1994 ==
 
Esimeseks Eesti [[regionaalpoliitika]] alusdokumendiks oli 1994. aastal Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud regionaalpoliitika kontseptsioon. Kontseptisoon oli koostatud ajal, mil riigi võimalused regionaalpoliitika rahastamiseks olid väga piiratud, visioon Eesti regionaalpoliitikast ei olnud üheselt välja kujunenud ning tol hetkel ei olnud liitumine [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] veel päevakorras.<ref name="riigikogu">http://web.riigikogu.ee/ems/saros/9908/990850001.html</ref>
15. rida:
* [[Säästev areng]].
* Piirkondlik [[tasakaalustatus]] rahvastiku ja asutuse arengus.
* Kõigi piirkondade elanike turvalised [[Elutingimused|elutingimused]], võimalused leida tööd, tarbida esmatähtsaid teenuseid, elada tervisele ohutus keskkonnas.
* Riigi territoriaalne terviklikkus.
* Kõigi piirkondade majanduse arenguvõime edendamine.<ref>http://www.estlex.ee/tasuta/?id=8&aktid=13313&asutus=20&fd=1&grupp=2&leht=1&liik=7</ref>
25. rida:
# '''Külaliikumise toetamise programm''' – eesmärgiks edendada külade omaalgatust ning tagada [[kaasaegne]] ja [[säästev areng]].
# '''Saarte programm''' – eesmärgiks saarte elanikele tagada põhiteenuste kättesaadavus ning tugevdada saare majanduse arengu- ja konkurentsivõimet.
# '''Piirialade programm''' – eesmärgiks kindlustada kohalike elanike lojaalsus, luua [[piirialad|piirialadele]]ele koostöövõimalusi ning kohalikele elanikele uusi töökohti ning tagada kaitse- ja päästeoperatsioonide operatiivsus.
# '''Monofunktsionaalsete asulate programm''' – eesmärgiks piirkondade [[majandusstruktuur|majandusstruktuuri]]i mitmekesistamine ja uute töökohtade loomine.
# '''Ida – Virumaa programm''' – eesmärgiks oli antud piirkonnas Eesti riikluse tugevdamine, kindlustada poliitilist ja sotsiaalset stabiilsust, luua uusi alternatiivseid töökohti, loodusressursside säästlik kasutamine, keskkonnakaitse jne.
 
1997. aastal lisandus olemasolevatele Eesti regionaalprogrammidele '''Setomaa programm'''.
 
1998. aastal tehti Eesti regionaalpoliitikas mitmeid ümberkorraldusi. Käivitus uus regionaalse arengu programm, milleks oli '''Kagu-Eesti programm'''. Programmi eesmärgiks oli toetada erinevaid [[arendusprojekt|arendusprojekte]]e kolmes Kagu-Eesti maakonnas (Valga-, Võru- ja Põlvamaa).<ref name="MaitRei">Mait Rei. Regionaalse ühtsuse ja regionaalpoliitika kujundamine Euroopa Liidus ja Eestis, Tartu 2000 </ref>
 
=== Hinnang regionaalpoliitikale 1998. aastaks ===
'''Negatiivsed küljed:'''
* [[Partnerlusprintsiip|Partnerlusprintsiipi]]i oli vähe rakendatud.
* [[Regionaalareng|Regionaalarengu]]u suunamisi oli piiranud rahaliste vahendite nappus.
* [[Seire]] ja hindamise mehhanismid olid nõrgalt välja kujunenud.
* Poliitika seireks ja hindamiseks puudusid vajalikud mõõdetavad eesmärgid.
43. rida:
* Regionaalpoliitika kui riigipoliitika iseseisva valdkonna väljakujunemine.
* Kohaliku arendustöö ja algatusvõime aktiivistamine.
* Projektiviisilise tegutsemise oskuste järkjärguline juurutamine.<ref name="tuhat">[http://web.archive.org/web/20140513132451/http://www.siseministeerium.ee/failid/reg_strateegia.rtf "Eesti regionaalarengu strateegia"] </ref>
 
== Eesti regionaalarengu strateegia 1998 ==
 
1998. aasta alguses, [[Vabariigi Valitsus|Vabariigi Valitsuse]]e korraldusel, moodustati Eesti regionaalse arengu strateegia koostamiseks [[asjatundjate komisjon]]. Selleks, et Eestis regionaalpoliitikat sihipärasemalt ellu viia, oli vajalik koostada regionaalse arengu strateegia.<ref name="MaitRei">Mait Rei. Regionaalse ühtsuse ja regionaalpoliitika kujundamine Euroopa Liidus ja Eestis, Tartu 2000</ref>
1999. aastal kiideti heaks Eesti regionaalarengu [[strateegia]], arendades edasi põhiseisukohti, mis olid eelnevalt kontseptsioonis esitatud. Strateegiaga sooviti taotleda nii eelnevate probleemide lahendamist kui ka arendada edasi kontseptsiooni positiivseid külgi.<ref name="riigikogu">http://web.riigikogu.ee/ems/saros/9908/990850001.html</ref>
 
Regionaalse arengu strateegia koostamisel arvestati asjaoluga, et Eesti ühineb [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Strateegias muudeti ka varaseimaid põhimõtteid, eelkõige regionaalpoliitika korralduse osas, sätestades selle tuginemise eelkõige [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] regionaalpoliitika alustele.<ref name="MaitRei">Mait Rei. Regionaalse ühtsuse ja regionaalpoliitika kujundamine Euroopa Liidus ja Eestis, Tartu 2000</ref>
 
=== Eesmärgid ===
1999. aasta strateegia eesmärgiks oli tagada inimestele turvaline ja hea [[elukvaliteet]]. Strateegia oodatavaks tulemuseks oli [[regionaalareng|regionaalarengu]]u tasakaalustatus aastaks 2003 nii, et üheski maakonnas ei oleks [[elatustase]] madalam kui 75% (1997. aastal oli madalaim maakondlik näitaja 68%), [[tööpuudus]] ei ületaks 35% (1998. aasta seisuga oli suurim maakondlik näitaja 49% suurem Eesti keskmisest) ning kohalike omavalitsuste maksutulude laekumine ei oleks madalam kui 75% Eesti keskmisest, millest on väljaarvatud Tallinn (1998. aasta madalaim maakondlik näitaja oli 72%).<ref name="tuhat">[http://web.archive.org/web/20140513132451/http://www.siseministeerium.ee/failid/reg_strateegia.rtf "Eesti regionaalarengu strateegia"] </ref>
 
=== Regionaalarengu programmid ===
Vastavalt strateegiale alustasid ning jätkasid 2000. aastal tegevust seitse regionaalarengu programmi:
 
# '''Põllumajanduspiirkondade programm''' – eesmärgiks tõsta [[Põllumajandus|põllumajandusepõllumajandus]]e konkurentsivõimet kaasaegsete tehnoloogiate juurutamisega, [[Majandusstruktuur|majandusstruktuurimajandusstruktuur]]i mitmekesistamine, ettevõtluseelduste igakülgne arendamine, [[väikeettevõtlus|väikeettevõtluse]]e arendamine, piirkonna tööjõu kvalifikatsiooni ja elukeskkonna kvaliteedi parandamine.
# '''Tööstuspiirkondade programm''' – eesmärgiks tõsta majanduse konkurentsivõimet, tööstuse moderniseerimine, uute investeeringute soodustamine, [[väikeettevõtlus|väikeettevõtluse]]e arendamine, tehnilise infrastruktuuri väljaarendamine ning elukeskkonna kvaliteedi parandamine.
# '''Saarte programm''' – suunatud peamiselt asutuse taastamisele ja säilitamisele isolatsiooni vähendamisega ja selle mõjude osalise kompenseerimisega. Eesmärgiks [[sihtpiirkond|sihtpiirkonda]]a kuuluvatele regioonidele omaste ainulaadsete kultuurinähtuste säilitamine ning oluliseks prioriteetseks valdkonnaks on saarte ja mandri vahelise ühenduse toetamine.
# '''Keskustevõrgu programm''' – suunatud avalike haridus-, teadus-, kultuuri- ja arendusasutuste ning kommunikatsioonide territoriaalselt koordineeritud väljaarendamisele, uuenduslikkust ja regioonide spetsialiseerumist suurendavate tegevuste soodustamisele. Lisaks [[maakonnakeskusedmaakonnakeskus|maakonnakeskustele]] pööratakse tähelepanu ka muudele suurematele linnadele ja tähtsamatele kohalikele keskustele, lähtudes nende üleriiklikust või regionaalsest funktsioonist.
# '''Kohaliku omaalgatuse programm''' – eesmärgiks edendada maanoorte eneseteostusvõimalusi, [[maaturism|maaturismi]]i, ühistegevust ning külade sotsiaalset ja kultuurilist (sh spordi) arengut.
# '''Piireületava koostöö programm''' – eesmärgiks toetada [[Maavalitsus|maavalitsustemaavalitsus]]te, [[Kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] ja [[Mittetulundusühing|mittetulundusühingutemittetulundusühing]]ute koostööd. Programm on peamiselt suunatud infrastruktuuride arendamisele, [[keskkonnakaitse]] tõhustamisele, [[Turism|turismiturism]]i edendamisele, infovahetuse ja kontaktide edendamisele jne.
# '''Setomaa programm''' – eesmärgiks [[Majandusstruktuur|majandusstruktuurimajandusstruktuur]]i mitmekesistamine alternatiivsete tootmisharudega, ettevõtluseelduste igakülgne arendamine, [[väikeettevõtlus|väikeettevõtluse]]e arendamine, piirkonna tööjõu kvalifikatsiooni ja elukeskkonna kvaliteedi parandamine, kultuurinähtuste säilitamine.<ref>http://www.siseministeerium.ee/31193/</ref>
 
=== Hinnang regionaalarengule 2005. aastaks ===
Senine regionaalarengu strateegia tulemused on näidanud, et igas [[Regioon|regioonisregioon]]is on häid arendusideid. Oluliselt on paranenud kohalike omavalitsuste ja [[mittetulundussektor|mittetulundussektorite]]ite aktiivsus ning tähtsustatakse rohkem erinevate institutsioonide koostöö vajalikkust. Nõrgaks küljeks on osutunud konkreetsete arendusprojektide vähene seotus kohalike ja regionaalsete pikemaajaliste [[Arengustrateegia|arengustrateegiategaarengustrateegia]]tega, tänu sellele ei algatata aktiivselt suuremahulisi arendusprojekte. Teiseks miinuseks on toetuste otsene mõju töökohtade loomisele tagasihoidlik, sest [[Erasektor|erasektorileerasektor]]ile pole seoses regionaalpoliitiliste meetmete raames toetusi antud ning [[erasektor|erasektorit]]it on nõrgalt kaasatud arendusprojektidesse.<ref name="kakstuhat">Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015 </ref>
 
== Eesti regionaalarengu strateegia 2005–2015 ==
 
2005. aastal valmis uus Eesti regionaalarengu strateegia, mis on kavandatud 2015. aastani. Antud strateegia alusel seab [[Vabariigi Valitsus]] eesmärgiks kõik Eesti regioonid kujundada atraktiivseteks paikadeks nii elamiseks kui ka töötamiseks. <ref>[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=13780 Eesti majandusarengu regionaalse tasakaalustatuse hindamine] Riigikogu Toimetised</ref>
[[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumisel tõi Eesti regionaalpoliitikale kaasa uusi nõudeid. Tekkisid võimalused kaasata Eesti regionaalarengusse Euroopa Liidu [[struktuurfondid|struktuurfondide]]e vahendeid.<ref name="kakstuhat" />
 
=== Eesmärgid ===
78. rida:
 
'''Alaeesmärgid:'''
* Igas Eesti paigas inimeste põhivajaduste parem tagatus. Suunatud [[asutussüsteem|asutussüsteemi]]i ja regionaalarengu tasakaalustamisele.
* Püsiv konkurentsivõime eri piirkondades. Suunatud kõigi piirkondade majandusarengu kiirendamisele ning [[Jätkusuutlikkus|jätkusuutlikkusejätkusuutlikkus]]e suurendamisele.
* Eesti piirkondade tugevam sidumine ülepiiri regioonide ja muu [[Euroopa|Euroopaga]]ga. Suunatud Eesti väiksusest tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks.<ref name="kakstuhat" />
 
=== Strateegia elluviimiseks planeeritud tegevused ===
Strateegia elluviimiseks on planeeritud järgmised tegevused:
* Maakondlike [[Arengustrateegia|arengustrateegiatearengustrateegia]]te ajakohastamine ja ühtlustamine.
* Riikliku [[linnapoliitika]] väljatöötamine.
* Ettevõtlikkuse täiendav stimuleerimine keskuste tagamaal ja väljaspool kasvupiirkondi, piirkondliku tööturu paindlikkuse tõstmiseks toetusmeetmete rakendamine.
* Sotsiaalse kaasatuse suurendamine keskuste ümber sh. kohalike kogukondade omaalgatuslike [[arendustegevus|arendustegevuste]]te toetamine.
* Kutseõppeasutuste võrgu optimeerimine ja koondamine [[tõmbekeskused|tõmbekeskustesse]].
* Ühtsete ühistranspordi korralduse standardite väljatöötamine ja ''[[Rail Baltica]]'' rahvusvaheliste [[transpordiühendused|transpordiühenduste]] arendusprojektide ettevalmistamine.<ref>[http://www.siseministeerium.ee/14905/ Valitsus kiitis heaks regionaalarengu strateegia] Siseministeerium</ref>
100. rida:
 
=== Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik ===
Võrreldes teiste [[Euroopa Liidu regioon|Euroopa Liidu regioonidega]]idega, omab Eesti tagasihoidlikke transpordiühendusi, lisaks on hõredalt asustatud (ligikaudu 4 korda vähem inimesi ruutkilomeetri kohta, kui Euroopa Liidus keskmiselt). Eesti majandus on väikese mastaabiga ning vähe arenenud – SKP elaniku kohta umbes 40% Euroopa Liidu keskmisest. Suhteliselt madal on ka [[tööhõive]] määr.
Suureks plussiks Eesti riigis võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, on puutumatu looduskeskkond, äritegevuseks soodne [[makromajandus|makromajanduslik]]lik keskkond ning täiendavaid ärivõimalusi pakkuv suurte avanevate turgude lähedus.<ref name="kakstuhat" />
 
==Vaata ka==