Feodalism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
24. rida:
 
==Marksistlik käsitlus==
'''Feodalism''' on [[ühiskonnakord]], mis rajaneb [[suurmaaomandus]]el ja maaomanikest ([[mõisnik]]est, [[kirik]]ust, [[riik|riigist]]) sõltuvate [[talupoeg]]ade [[ekspluateerimine|ekspluateerimisel]]. Termin ''feodalism'' tuleb sõnast ''[[feood]]'' (ka ''lään'', millest tuleneb mõiste ''läänisüsteem''), mis tähendabki maavaldust. Feodalism hakkas tekkima [[Hiina]]s umbes [[3. sajand]]il, [[Lääne-Euroopa]]s [[5. sajand]]il, [[Venemaa]]l [[9. sajand]]il, [[Eesti]]s [[10. sajand]]il; see arenes kas [[orjanduslik kord|orjanduslik]]ust või [[ürgkogukondlik kord|ürgkogukondlik]]ust korrast. Üldiselt seostatakse feodalismi [[keskaeg|keskajaga]].
 
Feodalism soodustas [[tootlikud jõud|tootlike jõudude]] arengut võrreldes orjandusliku korraga, sest talupoegade ja käsitööliste isiklikud väikemajapidamised ning õigus mõningaid [[tootmisvahendid|tootmisvahendeid]] omada tekitasid neis kui tegelikes tootjais huvi oma töö tulemuste vastu. Talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikest oli eri maadel ja ajastutel erinev ([[teoorjus]], [[pärisorjus]]). Talupojad pidid maksma [[rent]]i ([[teorent|teo]]-, [[loonusrent|loonus]]- ja [[raharent]]i). Kõige raskem oli talupoegade olukord [[Poola]]s ja [[Hispaania]]s ([[esimese öö õigus]], [[surnud käe õigus]]). Sellega võrreldes oli [[Põhja-Euroopa]]s talupoegade olukord parem.
30. rida:
Maaomandussuhteis kujunes feodaalne hierarhia: [[senjöör]]id [[lään]]istasid maad [[vasall]]idele, need omakorda allvasallidele. Eesõigustatud [[seisus]]ed olid [[vaimulik]]ud ja [[aadel]]. Lääne-Euroopa keskaja suurim maaomanik ja feodaalkorra tugi oli kirik.
 
Feodalismi varasem järk lõppes [[käsitöö]] eraldumisega [[põllumajandus]]est ning [[linn]]ade kui käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimisega. Majanduslikult tugevnevais linnades sugenes vastuolu suurkaupmeeste ning [[liigkasuvõtmine|liigkasuvõtjate]] ja [[tsunft]]idesse ([[gild]]idesse) koondunud käsitööliste vahel. Hiljem teravnesid tsunftides endis [[meister|meistrite]] ja [[sell]]ide ning [[õpipoiss|õpipoiste]] suhted. Peeti suuri [[talurahvasõda|talurahvasõdu]]: [[Prantsusmaa]]l ja [[Inglismaa]]l [[14. sajand]]il ([[Jacquerie]], [[Wat Tyleri ülestõus]]), [[Saksamaa]]l [[16. sajand]]il, Venemaal [[17. sajand|17.]]-[[18. sajand]]il.
 
Feodalismiaja suurim väljaastumine Eestis oli aastatel [[1343]]–[[1345]] toimunud [[Jüriöö ülestõus]].
EestisSiin [[sunnismaisus|sunnismaistati]] talurahvas 14.-[[15. sajand]]il, [[pärisorjus]] oli raskeim 18. sajandil ja [[19. sajand]]i alguses ([[Roseni deklaratsioon]]).
 
Juba 14. sajandil hakkasid feodaalkorra rüpes tekkima kapitalistlikud tootmissuhted. Asutati [[manufaktuur]]e, 16. sajandi oli neid juba kogu Lääne-Euroopas. [[Kaubandus]]se kogunenud [[kapital]] liikus [[tööstus]]se, liigkasuvõtjaist said [[pankur]]id, hakkas tekkima [[maakodanlus]]. Koos majanduse arenguga hoogustus [[klassivõitlus]]. Feodaalkord kaotati kodanlike [[revolutsioon]]ide tulemusena Inglismaal 17. sajandil, Prantsusmaal 18. sajandil, Saksamaal ja Venemaal 19. sajandil, Hiinas [[20. sajand]]il, kuid feodalismi sugemeid säilis paljudel maadel kauem, mitmel mahajäänud maal on neid tänapäevalgi.