Feodalism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:843E:DA80:4469:E5C2:DC:25A6 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille teg... |
Pole kindel, mille sepp Villu ja Tasuja mässasid |
||
32. rida:
Feodalismi varasem järk lõppes [[käsitöö]] eraldumisega [[põllumajandus]]est ning [[linn]]ade kui käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimisega. Majanduslikult tugevnevais linnades sugenes vastuolu suurkaupmeeste ning [[liigkasuvõtmine|liigkasuvõtjate]] ja [[tsunft]]idesse ([[gild]]idesse) koondunud käsitööliste vahel. Hiljem teravnesid tsunftides endis [[meister|meistrite]] ja [[sell]]ide ning [[õpipoiss|õpipoiste]] suhted. Peeti suuri [[talurahvasõda|talurahvasõdu]]: [[Prantsusmaa]]l ja [[Inglismaa]]l [[14. sajand]]il ([[Jacquerie]], [[Wat Tyleri ülestõus]]), [[Saksamaa]]l [[16. sajand]]il, Venemaal [[17. sajand|17.]]-[[18. sajand]]il.
Juba 14. sajandil hakkasid feodaalkorra rüpes tekkima kapitalistlikud tootmissuhted. Asutati [[manufaktuur]]e, 16. sajandi oli neid juba kogu Lääne-Euroopas. [[Kaubandus]]se kogunenud [[kapital]] liikus [[tööstus]]se, liigkasuvõtjaist said [[pankur]]id, hakkas tekkima [[maakodanlus]]. Koos majanduse arenguga hoogustus [[klassivõitlus]]. Feodaalkord kaotati kodanlike [[revolutsioon]]ide tulemusena Inglismaal 17. sajandil, Prantsusmaal 18. sajandil, Saksamaal ja Venemaal 19. sajandil, Hiinas [[20. sajand]]il, kuid feodalismi sugemeid säilis paljudel maadel kauem, mitmel mahajäänud maal on neid tänapäevalgi.
|