|
Aegamööda delegeeris kuningas üha enam võimu vasallide kätte ning need muutusid temast üha sõltumatumaks. Lisaks sellele leidus palju ka alloodi omanikke, kes polnud maaga vasallivandega seotud ning need, vaid tõotusega kuningaga seotud vasallid, hakkasid üha enam omatahtsi tegutsema. Tekkis feodaalne killustatus, esmalt Prantsusmaal, seejärel üha sügavamalt ka Saksamaal. Inglismaal suudeti seda vältida, kuna üheaegselt nii Inglise kuningas kui ka Normandia hertsogina Prantsuse vasallina olev valitseja teadis, kuidas seda vältida, nimelt pidid kõik Inglise vasallid, sõltumata, kas nad olid otseselt kuninga või mitte, andma truudusvande kuningale. Peale selle hakkas Inglismaal juba 11. sajandil kujunema tsentraliseeritud riigiaparaat, milleni jõudmine oli küll vaevarikas, ent kahtlemata oli Inglismaa kõrgkeskaja algul kõige tugevama kuningavõimuga riik (eriti Henry II ajal).
HAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHA
==Marksistlik käsitlus==
'''Feodalism''' on [[ühiskonnakord]], mis rajaneb [[suurmaaomandus]]el ja maaomanikest ([[mõisnik]]est, [[kirik]]ust, [[riik|riigist]]) sõltuvate [[talupoeg]]ade [[ekspluateerimine|ekspluateerimisel]]. Termin 'feodalism' tuleb sõnast '[[feood]]' (ka 'lään', millest tuleneb mõiste 'läänisüsteem'), mis tähendabki maavaldust. Feodalism hakkas tekkima [[Hiina]]s umbes [[3. sajand]]il, [[Lääne-Euroopa]]s [[5. sajand]]il, [[Venemaa]]l [[9. sajand]]il, [[Eesti]]s [[10. sajand]]il; see arenes kas [[orjanduslik kord|orjanduslik]]ust või [[ürgkogukondlik kord|ürgkogukondlik]]ust korrast. Üldiselt seostatakse feodalismi [[keskaeg|keskajaga]].
Feodalism soodustas [[tootlikud jõud|tootlike jõudude]] arengut võrreldes orjandusliku korraga, sest talupoegade ja käsitööliste isiklikud väikemajapidamised ning õigus mõningaid [[tootmisvahendid|tootmisvahendeid]] omada tekitasid neis kui tegelikes tootjais huvi oma töö tulemuste vastu. Talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikest oli eri maadel ja ajastutel erinev ([[teoorjus]], [[pärisorjus]]). Talupojad pidid maksma [[rent]]i ([[teorent|teo]]-, [[loonusrent|loonus]]- ja [[raharent]]i). Kõige raskem oli talupoegade olukord [[Poola]]s ja [[Hispaania]]s ([[esimese öö õigus]], [[surnud käe õigus]]). Sellega võrreldes oli [[Põhja-Euroopa]]s talupoegade olukord parem.
Maaomandussuhteis kujunes feodaalne hierarhia: [[senjöör]]id [[lään]]istasid maad [[vasall]]idele, need omakorda allvasallidele. Eesõigustatud [[seisus]]ed olid [[vaimulik]]ud ja [[aadel]]. Lääne-Euroopa keskaja suurim maaomanik ja feodaalkorra tugi oli kirik.
Feodalismi varasem järk lõppes [[käsitöö]] eraldumisega [[põllumajandus]]est ning [[linn]]ade kui käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimisega. Majanduslikult tugevnevais linnades sugenes vastuolu suurkaupmeeste ning [[liigkasuvõtmine|liigkasuvõtjate]] ja [[tsunft]]idesse ([[gild]]idesse) koondunud käsitööliste vahel. Hiljem teravnesid tsunftides endis [[meister|meistrite]] ja [[sell]]ide ning [[õpipoiss|õpipoiste]] suhted. Peeti suuri [[talurahvasõda|talurahvasõdu]]: [[Prantsusmaa]]l ja [[Inglismaa]]l [[14. sajand]]il ([[Jacquerie]], [[Wat Tyleri ülestõus]]), [[Saksamaa]]l [[16. sajand]]il, Venemaal [[17. sajand|17.]]-[[18. sajand]]il.
Eesti suurim feodalismivastane väljaastumine oli [[1343]]-[[1345]] toimunud [[Jüriöö ülestõus]]. Talurahvas [[sunnismaisus|sunnismaistati]] siin 14.-[[15. sajand]]il, [[pärisorjus]] oli raskeim 18. sajandil ja [[19. sajand]]i alguses ([[Roseni deklaratsioon]]).
Juba 14. sajandil hakkasid feodaalkorra rüpes tekkima kapitalistlikud tootmissuhted. Asutati [[manufaktuur]]e, 16. sajandi oli neid juba kogu Lääne-Euroopas. [[Kaubandus]]se kogunenud [[kapital]] liikus [[tööstus]]se, liigkasuvõtjaist said [[pankur]]id, hakkas tekkima [[maakodanlus]]. Koos majanduse arenguga hoogustus [[klassivõitlus]]. Feodaalkord kaotati kodanlike [[revolutsioon]]ide tulemusena Inglismaal 17. sajandil, Prantsusmaal 18. sajandil, Saksamaal ja Venemaal 19. sajandil, Hiinas [[20. sajand]]il, kuid feodalismi sugemeid säilis paljudel maadel kauem, mitmel mahajäänud maal on neid tänapäevalgi.
[[Kategooria:Feodalism]]
[[Kategooria:Sotsiaalfilosoofia]]
|
