Kalligraafia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
35. rida:
Euroopa kalligraafia arenes kreeka-rooma kirja (vähemal määral [[kirillitsa]]) baasil, mille klassikalised proovid (mida kasutatakse siiani) olid välja töötatud juba [[Antiikaeg|antiikajal]]. Varased tähestikud ilmusid 3. aastatuhandel enne meie ajaarvamist. [[Ladina tähestik|Ladina tähestiku]] vahetu eelkäija oli [[etruski tähestik]]. Esialgu olid kasutusel ainult suurtähed (vt [[majuskel]]), [[Karolingid|Karolingide]] aegadel ilmusid ka väiketähed (vt [[minuskel]]).
[[Kristlus|Kristluse]] levimine andis tõuke kalligraafia arengule Euroopas. Tekkis vajadus kopeerida suurtes kogustes [[Piibel|Piiblit]] ning muid usulisi tekste. Kalligraafia õitseng oli 7.–9. sajandil [[Iirimaa|Iirimaal]] ja [[Šotimaa|Šotimaal]], kus mungad valmistasid [[illuminatsioon|illumineeritud]] [[Evangeelium|Evangeeliume]] - [[Keskaja kunst|keskaja kunsti]] tippteoseid. Kasutusel oli gooti kiri, mille alusel loodi pseudogooti šrift. Eripärane on
===Ida-Aasia kalligraafia===
| |||