Süntaks: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mannu23 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Katrek (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Süntaks''' ehk '''lauseõpetus''' on [[grammatika]] osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sünaühenditeks ja [[lause]]teks. Süntaksi raames analüüsitakse süntaktiliste kategooriate olemust, ehitust ja funktsiooni. Lisaks süntaksile kuuluvad [[grammatika]]sse ka [[fonoloogia]] ja [[morfoloogia]]ga. Grammatika tervikuna tegeleb keele reeglipärasustega, mis on ette ennustatavad.
 
.Termin ''süntaks'' tuleb kreekakeelsest sõnast ''syntaxis <süntaksis>,'' mis tähendab 'ühendus, ehitis, kokkupanek'. Eestikeelne oskussõna ''lauseõpetus'' on tarvitusel 1980ndaist aastaist alates.
{{pooleli}}
Süntaksi uurimisobjektiks on [[Lauselause]] ehk minimaalne suhtlusüksus, mis kuulub komponendina suuremasse suhtlusüksusesse - [[Tekst|teksti]](lõiku).
 
Süntaksi uurijadraames uurivaduuritakse
* missugustest osadest koosneb lause
* missugused on lause osade seosed ja funktsioonid.
SõndadeSõnade ühendamisel sõnaühendeiks ja lauseiks kasutatakse nii süntaktilisi kui ka morfoloogilisi väljendusvahendeid.
* '''Süntaktiliste vahendite''' hulka kuuluvad [[Sidesõna|side]]- ja [[Kaassõna|kaassõnad]], lause [[intonatsioon]] (kõne põhitooni kõrguse muutumine lauses, kõnemeloodia)<ref>Eesti keele käsiraamat</ref> ja sõnajärjestussõnajärg. Näiteks lauses ''JutustajaPoiss vaikismõtles ja vaatasluges ülessiis täiskuu pooleedasi'' (A.Hint) on sõnad ''vaikismõtles'' ja ''vaatasluges'' ''üles'' ühendatud sidesõna ''ja'' abil ning; sõnad ''vaatason ülesjärjestatud täiskuuterviklikku poole''mõtet väljendavaks kaassõnalauseks skeemi ''poolealus, öeldis, määrus'' abiljärgi. Antud[[Suuline lauselekõne|Suulises kõnes]] on kõneslausele omane lõpetatud intonatsioon. Siin on sõnad järjestatud terviklikku mõtet väljendavaks lauseks skeemi alusel: alus, öeldis, määrus.
 
* '''MorfoloogilistevahenditenaMorfoloogiliste vahenditena''' kasutatakse [[Eesti keel|eesti keeles]] sõnade seostamisel sõnaõhendeiks ja lauseiks [[Kääne|käände-]] ja [[Pööre (keeleteadus)|pöördevorme]] või iseseisvaid [[Määrsõna|määrsõnu]]. Nii ühenduvad lauses ''Siis lõi Heldur mootorratta käima, istus sadulasse'' (E.Maasik) oma põhisõnadega ''lõi'' ja ''istus'' nimisõna ''mootorratta'' ainsuse omastavas nimisõna ''sadulasse'' ainsuse sisseütlevas ja pöördsõna ''käima'' ma-tegevusnimes, samuti iseseisev määrsõna ''siis.''
 
Süntaksiteooriad püüavad välja selgitada reegleid või algoritme, mis võimaldaks tuletada kõik antud keele grammatiliselt õiged laused. Otsustamaks, kas lause on "õige" või "vale", on esmalt tarvis keelevaistu. Seepärast põhineb suur osa süntaksi uurijate informatsioonist introspektsioonil (enesevaatluses) ja koostööl inimestega, kelle jaoks uuritav keel on emakeel.
17. rida:
Kui on olemas teatud hulk õigeid ning valesid laused, on võimalik formuleerida hüpoteetilised reeglid, millele kõik "õiged" laused peaksid vastama. Seejärel tuleb hüpoteesi kontrollida, otsides uusi empiirilisi andmeid, st uusi lauseid, mis oletused kas ümber lükkaksid või neid kinnitaksid.
Süntaksi eesmärk pole ette kirjutada abstraktseid reegleid, mida kõik korrektsed keelekasutajad peavad järgima. Süntaksi peamine allikas on tänapäeval tegelik keelekasutus, millest lähtudes püütakse luua konkreetse keele lauseehitust võimalikult adekvaatselt kirjeldavad teooriad. Niisiis pole tegemist mitte [[preskriptiivne grammatika|preskriptiivse]], vaid [[deskriptiivne grammatika|deskriptiivse]] grammatikaga.
 
[[Eesti keel]]e süntaksi uurimisel on silmapaistvaid tulemusi saavutanud [[HunoValter RätsepTauli]], [[EllenHenno UuspõldRajandi]], [[MatiHuno EreltRätsep]], [[HennoEllen RajandiUuspõld]], [[HelleMati MetslangErelt]], [[ValterHelle TauliMetslang]], [[Liina Lindström]].
 
==Vaata ka==