Süntaks: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Süntaks''' ehk '''lauseõpetus''' on [[grammatika]] osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sünaühenditeks ja [[lause]]teks. Süntaksi raames analüüsitakse süntaktiliste kategooriate olemust, ehitust ja funktsiooni. Lisaks süntaksile kuuluvad [[grammatika]]sse ka [[fonoloogia]] ja [[morfoloogia]]ga. Grammatika tervikuna tegeleb keele reeglipärasustega, mis on ette ennustatavad.
{{pooleli}}
Süntaksi uurimisobjektiks on [[
Süntaksi
* missugustest osadest koosneb lause
* missugused on lause osade seosed ja funktsioonid.
* '''Süntaktiliste vahendite''' hulka kuuluvad [[Sidesõna|side]]- ja [[Kaassõna|kaassõnad]], lause [[intonatsioon]] (kõne põhitooni kõrguse muutumine lauses, kõnemeloodia)<ref>Eesti keele käsiraamat</ref> ja
* '''
Süntaksiteooriad püüavad välja selgitada reegleid või algoritme, mis võimaldaks tuletada kõik antud keele grammatiliselt õiged laused. Otsustamaks, kas lause on "õige" või "vale", on esmalt tarvis keelevaistu. Seepärast põhineb suur osa süntaksi uurijate informatsioonist introspektsioonil (enesevaatluses) ja koostööl inimestega, kelle jaoks uuritav keel on emakeel.
17. rida:
Kui on olemas teatud hulk õigeid ning valesid laused, on võimalik formuleerida hüpoteetilised reeglid, millele kõik "õiged" laused peaksid vastama. Seejärel tuleb hüpoteesi kontrollida, otsides uusi empiirilisi andmeid, st uusi lauseid, mis oletused kas ümber lükkaksid või neid kinnitaksid.
Süntaksi eesmärk pole ette kirjutada abstraktseid reegleid, mida kõik korrektsed keelekasutajad peavad järgima. Süntaksi peamine allikas on tänapäeval tegelik keelekasutus, millest lähtudes püütakse luua konkreetse keele lauseehitust võimalikult adekvaatselt kirjeldavad
[[Eesti keel]]e süntaksi uurimisel on silmapaistvaid tulemusi saavutanud [[
==Vaata ka==
|