Riia ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P →Areng 19. sajandil: link par |
||
139. rida:
1859. aasta kevadel otsustas [[Riia Börsikomitee]] avada Riias kõrgema tehnikakooli. Riia Polütehnikum asutati [[1862]]. aastal [[erakool]]ina baltisaksa aadli ning Riia ja Jelgava kaupmeeste rahalisel toetusel, [[Liivimaa kubermang]]u ja [[Läänemere kubermangud]]e elanikele tehnilist haridust andev saksa õppekeelega [[Riia Polütehnikum]]. Õppejõududeks saabus Saksamaalt ja Šveitsist selliseid nimekaid õpetlasi nagu füüsik [[August Toepler]], geodeet [[Alexander Beck]], elektrimasinaehituse aluste rajajaid [[Engelbert Arnold]], uute sillaarvutusvõtete looja [[Wilhelm Ritter]]. [[Humanitaarharidus]]t kubermangude elanikele anti [[Tartu ülikool]]is. Kuni riigistamiseni 1896. aastal oli õppetegevus saksa keeles, riigistamise järel sai õppeasutus ka uue nime, [[Riia Polütehniline Instituut]]. [[Jelgava]]s tegutsenud [[Academia Petrina]] ei tegutsenud [[ülikool]]ina.
[[1871]]. aastal avati [[Riia–Tsaritsõni raudtee]] ja 1872. aastal ehitati raudteesild üle Daugava jõe, luues sujuva ühenduse Venemaa sisekubermangude ja Riia sadama ning areneva tööstuse vahel. [[1898]]. aastal laiendati Riia sadamat veelgi, et teenindada suurenenud kaubamahtu. Riia sadamal oli transpordiühendus [[Hamburg]]i, [[Stockholm]]i, [[Kopenhaagen|Kopenhaageni]] ja [[Odessa]]ga. Sajandivahetusel oli Riia [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] suurim puiduekspordisadam ja 3. kohal keisririigi [[väliskaubandus]]käibelt. Eksporditi [[lina]], [[kanep]]it, [[ehituspuit]]u, [[vili|vilja]] ja imporditi [[koloniaalkaup]]u, [[kivisüsi|kivisütt]], [[metall]]i, [[kautšuk]]ki, [[Puuvill|puuvilla]], [[põllumajandustehnika]]t, [[mineraalväetis]]i.
[[1882]]. aastal avati Riias [[hobutramm]]iliiklus ning linna [[telefonivõrk]]u lülitati esimesed 54 [[telefoniabonent]]i. [[1894]]. aastal alustas Riias tegevust [[Vene-Balti vagunitehas]], [[1898]]. aastal Elektrotehnikatehas (hilisem [[VEF]]i tehas).
| |||