Erinevus lehekülje "Lendorav" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 13 147 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
(kustutasin)
| levikukaardi_laius = 270px
}}
* Sory kogematta ma ei tee ma 9 aastane vene poiss ma palun vabandust
MEKDONALDS XIXIXIXIDIDIDIDIDIDID MEIE MUUTAME LENDORAVAD BIG MAKIKS
* mina tea mis me ise ma haker growtopia dl hack
 
Lendorava [[levila|areaal]] asub kogu Põhja-[[Euraasia]] [[segamets|sega-]] ja [[lehtmets|lehtmetsavööndis]]. Alates Lääne-Soomest ja [[Baltimaad|Baltimaadest]], läbi [[Siber|Siberi]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[rannik|rannikuni]].<ref name="teine"/><ref name="kaheksas"/>
 
Eestis on lendorav [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/virumaa3 Virumaa] keskosa [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/raba3 rabade] ümbruse metsades, paiguti ka [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnumaa2 Lõuna-Pärnumaal], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harjumaa1 Harju-] ja [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/raplamaa3 Raplamaal]. <ref name="neljas"/> mul on viiner suur mida asjjaaaaaaa
 
MA SITUN SU SITAVAHELE
 
==Arvukus==
Kogu levila piires on arvukus üsna väike ning hajus, kuid täpseid andmeid ei ole teada. Arvukuse ja elupaikade vähenemine on olnud iseloomulikud ja süvenenud pidevalt terve 20. sajandi vältel.<ref name="kaheksas"/><ref name="teine"/>
Levila idaosas on arvukus suurem kui lääneosas. Levila lääneosas on lendorav kõige laiemalt levinud [[Soome|Soomes]], kuigi ka sealsetes metsades on asustatus üsna laigutine.<ref name="neljas"/> [[Euroopa|Euroopas]] arvukus väheneb, sest liigse [[metsamajandus|metsade majandamise]] tagajärjel hävivad vanad õõnsate puudega [[haavik|haavikud]], mis on liigile olulised elupaigad.<ref name="esimene"/> rongi rattad ragisevad
 
==Välimus==
Lendorav sarnaneb kuju poolest [[orav|oravaga]], kuid on veidi väiksem. Oravast saab teda eristada näiteks saba poolest, mis on küll pikk ja tiheda karvastikuga, kuid samas mitte nii pikkade karvadega kui oraval. Lisaks eelpool mainitule on lendorava saba horisontaalselt lamendunud. Veel esineb oravatel kõrvade otstes pikem karvatutt, mida aga lendoraval ei ole.
Liigile omaseks tunnuseks on mustad suured silmad ning karvkattega kaetud [[Lennus|lennuse]] esinemine esi- ja tagajäsemete vahel.<ref name="üheksas"/> Kui lennus ehk nahakurd ei ole kasutuses, siis on see märkamatu.<ref name="esimene"/>
Karvastik on tihe, pehme ning siidine, mis on suvekuudel kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on aastaringselt valged. Aluskarv on tumehall. Suvel on karvkate tumedam ja pruunikam. Lendorav vahetab karva kaks korda aastas.<ref name="kaheksas"/><ref name="üheksas"/>
 
Lendorava pea on ümmargune, kõrvad lühikesed ja ümardunud. Kolju näo-osa lühenenud, [[Diasteem|diasteemi]] pikkus võrdne või ületab [[Purihammas|purihammaste]] reapikkuse. [[Kolju]] üldpikkus 38,2–41,3 mm, [[Põsekaar|põsekaarte]] vahepikkus 22,8–25,2 mm ja [[Ülalõug|ülalõua]] hammaste rea pikkus on 7,1–7,7 mm. Hambavalem: 1/1, 0/0, 2/1, 3/3 = 22.<ref name="üheksas"/><ref name="esimene"/>
 
Looma [[tüvepikkus]] jääb vahemikku 13–20 cm, lamendunud saba on 9–14 cm pikkune. Lendorava kehamass jääb 95–170 g vahele (keskmiselt 130 g). Emasloomad kaaluvad umbes 150 grammi, isasloomad on reeglina pisut väiksemad. Nisade arv on 8.<ref name="viies"/><ref name="kaheksas"/><ref name="üheksas"/> palun ära loikka mu viineri otsast
 
==Eluiga==
Täpsed andmed eluea kohta puuduvad. Hinnanguliselt jääb täiskasvanuks saanud lendoravate eluiga enamasti 5–6 aasta vahele ning piirvanus võib olla isenditel 6–8 aastat.<ref name="neljas"/>
 
==Elupaik ja eluviis==
Lendorava pesapaigaks on puuõõnsused, mistõttu on elupaigas oluline õõnterohkete 70–120-aastaste haavapuude esinemine.<ref name="kaheksas"/>
Kasutab peamiselt looduslikke ja [[rähn|rähnide]] loodud ning maha jäetud õõnsusi. Lisaks neile võib kasutada ka lindude pesi või ehitab hoopis ise okstest pesa.<ref name="neljas"/><ref name="viies"/>
Metsadest eelistab elutsemiseks küpseid ja metsamajanduse seisukohalt vaadates üleseisnud sega- ja lehtmetsasid, kus esineb õõnsaid haabu või [[kask|kaski]]. Pesa vooderdab [[sammaltaimed|sambla]], (habe)[[samblikud|samblike]], puukõdu, männiokste peenestatud [[niinekiud|niinekiudude]] ja karvadega.
 
Eestis on pesapuudeks haavad. Elupaikadena eelistavad vanemaid kuuse-segametsi ning haavikud. Seal leiavad isendid endale piisavalt toitu ning on head võimalused pesa ehitada.
 
Pesa luuakse alati nii kõrgele puu otsa kui vähegi võimalik, kuid mitte madalamale kui 3 meetrit. Tavaline pesa asukoht maapinnast jääb 3 kuni 10 meetri kõrgusele, kuid asustatud pesi on leitud ka kahest meetrist paarikümne meetrini.
 
Lendoravate pesaõõnsuste ava läbimõõt on 3–4 cm ning on oluline, et nende seinad oleksid piisavalt paksud. Pesade avad on reeglina varjatud kas pesapuu enda või lähedal kasvava puu (tavaliselt teise rindesse jääva [[kuusk|kuuse]]) okstega.
Lisaks pesapuudele, mida asustatakse aktiivselt, peab olema ümbritsevas metsas ka piisavalt teisi õõnsaid puid. Neid kasutatakse ajutise varjekohana või aeg-ajalt asenduspesana. Samuti on vajalik toiduks oluliste lehtpuude([[kask|kase]], [[haab|haava]], [[lepp|lepa]], [[sarapuu]]) olemasolu.<ref name="neljas"/>
 
Lendoravad on öise eluviisiga ning päevasel ajal ei tule nad oma pesast välja. Suurema osa elueast veedab pesas tukkudes. Väljuvad pesast alles päikeseloojangu paiku. Paiguti võib näha noorloomi päeval liikumas.<ref name="neljas"/>
Puult puule liikumine eristab teda samuti oravast, kes suudab teha vaid 4–5–meetriseid hüppeid. Lendoravad võivad aga sooritada 30–40–meetriseid hüppeid ja seda tänu lennusele, mis tõmbab lennuhetkeks kummi.
Tal on hääletu ,,lend“, sest suudab saba liigutades suunda muuta nii [[samakõrgusjoon|horisontaal]]- kui ka vertikaalsuunal. Vaikseks maandumiseks sirutab käpad ette ja lennus töötab langevarjuna, mis pidurdab hoogu.<ref name="esimene"/><ref name="viies"/><ref name="neljas"/>
 
Nad on väga paigalise eluviisiga. Peamiseks probleemiks on lendoravatele lagedad alad – [[harvik|noorendikud]] ja [[raie|lageraielangid]], mille ületamine on loomadele ebamugav ning eluohtlik. Lendorav liigub maapinnal harva, kuna tema liikumine seal on aeglane ning kohmakas. Sooritavad 20–25 cm hüppeid edasiliikumiseks.<ref name="neljas"/><ref name="kümnes"/>
[[Talveuni|Talveund]] lendoravad ei maga, kuid külma ilmaga võivad isendid magada mitu päeva järjest.<ref name="esimene"/>
 
==Kodupiirkond==
[[Pilt:Pteromysvolans.jpg|pisi|Lendorav]]
Lendoravad kasutavad mitut pesa korraga, mida nad sagedasti vahetavad. Pesi vahetavad nad tõenäoliselt vaenlaste, aga ka [[parasitism|parasiitide]] tõttu.
 
Keskmiseks kodupiirkonnaks loetakse emastel 5,7 [[hektar|hektarit]], millest igapäevaselt kasutatakse pesapuu ümbrust vaid kuni 50 meetri raadiuses. Isastel ulatub see 40 hektarini. Emased on territoriaalsed, kaitstes oma kodupiirkonda teiste emaste eest. Isaste kodupiirkonnad aga kattuvad omavahel ning hõlmavad seejuures mitme emase kodupiirkonda.<ref name="neljas"/><ref name="kaheksas"/>
 
Pesast väljudes ning iseseisvudes jäävad umbes 40% isastest oma sünnipiirkonda. Emased aga lahkuvad oma pesa lähedusest varem ja läbivad pikemaid vahemaid leidmaks uusi territooriume.<ref name="kaheksas"/>
 
==Toitumine==
Lendoravad eelistavad taimset toitu. Peamiselt toitub [[pung|pungadest]] ja [[urb|urbadest]] (lepa, kase, [[paju]] ja haava), aga ka samblikest, [[pähkel|pähklitest]] ja marjadest. Vahel sööb ka lindude pesapoegasid ja munasid. Toiduvalik sõltub aastaajast, kuid aastaringselt kuuluvad lendorava toidu hulka [[võrse|männivõrsed]].
 
Suvel ja sügisel moodustavad peamise osa toidust puulehed ja männiokkad. Novembrist alates muutuvad olulisemaks mustika pungad ja [[vars|varred]]. Detsembris on mustikas lisaks haavapungadele ja -koorele ning männiokastele lendorava põhitoit. Kevadel on aga olulisemad [[vaik|vaigurikkad]] männi- ja kuusepungad, aga ka lehtpuude urvad ja paisunud pungad. Lisaks kõigele eelnevale sööb ka õunu, jõhvikaid, seeni, pohli ja putukaid.
 
Lendorav kogub palju toitu puude õõnsustesse (vahel võib toiduvarude hulk küündida kuni 5 dm<sup>3</sup>-ni).<ref name="esimene"/><ref name="viies"/>
 
==Sigimine ja areng==
Poegivad 1–2 korda aastas. Esimene pesakond sünnib tavaliselt mai alguses, teine juuni lõpus või juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat, mille järel toob emane ilmale 2–3 (5) järglast.
 
Vastsündinud pojad on juba lennunahaga, kuid karvade ja [[Pigment (bioloogia)|pigmendita]]. Nii silmalaud kui ka kõrvaavad on suletud, tagajalgade varbad hargnemata. Pärast teist nädalat avanevad poegadel silmalaud. Hammaste areng algab juba 6. päeval ning 30. päevaks on hammastu täielik. Kuni ühe kuu vanuseni imetab emane poegi ning mida aeg edasi, seda suuremat osatähtsust omab sama toit, mida ka täiskasvanud loomad söövad. Kahe kuu vanused pojad on juba täiskasvanud loomad ja lahkuvad pesast. [[Suguküpsus|Suguküpsuse]] saavutavad nad järgmisel kevadel.<ref name="neljas"/><ref name="viies"/>
 
==Muud tunnused==
Lendorava [[ekskrement|ekskremendid]] on helekollased või kollakasrohelised, suvel ka tumerohelised. Kujult ovaalsed ning riisitera suurused. Suurte puhtusearmastajatena on nende väljaheited enamasti puude all hunnikutena, harva pesas.<ref name="viies"/><ref name="neljas"/>
 
Häälitsemas loomi reeglina ei kuule, aga nad võivad vahel sädistada, kuristada ja viiksuda.<ref name="üheteistkümnes"/>
 
==Ohutegurid==
Looduslikeks vaenlasteks on [[nugis|nugised]], [[kanakull]], [[kassikakk|kassi]]- ja [[händkakk|händkakud]]. Händkaku arvukus on viimasel ajal oluliselt kasvanud ja händkakk asustab tihti lendoravatele sobivaid metsi.<ref name="üheteistkümnes"/>
Lisaks looduslikele vaenlaste on ohuteguriteks ka haigused, parasiidid ning halvad ilmastikutingimused. Liigniiskus ja kevadised öökülmad võivad põhjustada esimeses pesakonnas suure osa järglaste hukku.
Kuigi liigil on üsna palju looduslikke vaenlasi, siis on tõenäoliselt peamine ohutegur üha intensiivistuv inimtegevus. Lendoravale sobivate elupaikade, raieküpsete ja metsamajanduse seisukohalt üleseisnud leht- ja segametsade vähenemine. Lageraielankide ja noorendike tekkimisest isolatsiooni jäämine ohustab väikeseid asurkondi, kus võib seetõttu esineda sugulusristumisest tulenevaid haigusi ja viljakuse langust.<ref name="neljas"/>
 
==Olukord Eestis==
Lendorav on Eestis haruldane liik, kelle arvukus on vähenev. Lendoravat on viimase viie aastaga leitud vaid Virumaalt. Kui 1990ndatel elas lendoravaid 3180 ruutkilomeetril, siis 2015 on lendorava asustatud metsamaastikke alles jäänud vaid 550 km², millest sobivaid pesitsuspaiku on vaid 1-2 km². Lendoravate uurija [[Jaanus Remm]]i arvates on praeguse trendi jätkudes lendoravad Eestis 2020. aastaks välja surnud.<ref>[http://novaator.err.ee/v/uudis/58015103-34e6-42e9-bc69-6c68010e57cd Aastaks 2020 võivad lendoravad olla Eestis välja surnud, põhjuseks metsamajandamine]</ref>
Liik on kantud [[Eesti punane raamat|Eesti punase raamatu]] 2. kategooriasse (ohualdis liik).<ref name="kaheteistkümnes"/> Samuti on arvatud I kaitsekategooriasse.<ref name="kuues"/>
 
==Olukord Euroopas==
Kogu Euroopas arvukus väheneb. Kuulub kaitstavate liikide hulka.<ref name="esimene"/>
 
==Muu==
Lendorav on [[Eestimaa Looduse Fond|Eestimaa Looduse Fondi]] vapiloom.<ref name="kolmeteistkümnes"/>
[[Eesti Post]] on andnud 1994. aastal välja lendoravaga margiseeria.<ref name="neljateistkümnes"/>
 
== Viited ==
{{viited|2|allikad=
<ref name="esimene">MacDonald, D. W., Barett, P., Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2002, lk 229–230</ref>
<ref name="teine"> {{IUCN2006|assessors=Amori ''et al''.|year=2008|id=18702|title=Pteromys volans|downloaded=26. september 2013}}</ref>
<ref name="kolmas">[http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm Eesti imetajate süstemaatiline nimestik]</ref>
<ref name="neljas">Timm, U., Tegevuskava lendorava (pteromys volans) kaitse korraldamiseks. Eesti Ulukid, No. 11, 2008, lk. 3–12, 19, 22–23</ref>
<ref name="viies">Kirk, A., ''Eesti imetajad''. Tartu: Tartu Ülikooli trükikoda. 1990, lk. 18–19, 63</ref>
<ref name="kuues">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13133801 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri]</ref>
<ref name="kaheksas">Absalon, M., Lendorava (Pteromys volans) ruumikasutus ja populatsiooni sidusus Virumaa metsamassiivis. Tartu Ülikool, 2013, lk. 7–9</ref>
<ref name="üheksas">Aul, J., Ling, H., Paaver, K., Eesti NSV imetajad. Tallinn, 1957, lk. 157–158</ref>
<ref name="kümnes">Timm, U., Tegevuskava lendorava (Pteromys volans) kaitse korraldamiseks. – Eesti Ulukid, No. 11, 2008</ref>
<ref name="üheteistkümnes">Hagström, T., Hagström, E., Põhjamaade imetajad. Varrak. Tallinn, 2011, lk. 109</ref>
<ref name="kaheteistkümnes">[http://www.zbi.ee/punane/liigid/selgroogsed.html Eesti Punane Raamat, selgroogsed]</ref>
<ref name="kolmeteistkümnes">[http://www.elfond.ee/et/lendoravale Eestimaa Looduse Fond]</ref>
<ref name="neljateistkümnes">[http://www.post.ee/postmargid?id=1595&product_id=737&c_tpl=1019 Eesti Post, postmargid]</ref>
}}
 
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Pteromys volans}}
* [http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=172120&rank=70&id_puu=172120&rank_puu=70 Eelurikkus]
 
[[Kategooria:Eesti imetajad]]
Anonüümne kasutaja