Redaktsioon: 10. mai 2016, kell 16:57 redigeeri Mannu23 (arutelu \| kaastöö) 22 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. mai 2016, kell 17:05 redigeeri eemalda Mannu23 (arutelu \| kaastöö) 22 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
9. rida: * missugused on lause osade seosed ja funktsioonid Sõndade ühendamisel sõnaühendeiks ja lauseiks kasutatakse nii süntaktilisi kui ka morfoloogilisi väljendusvahendeid. * ''Süntaktiliste vahendite'' hulka kuuluvad side ja kaassõnad, lause [[intonatsioon]] (kõne põhitooni kõrguse muutumine lauses, kõnemeloodia)~~<ref group="Eesti keele seletav sõnaraamat">http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=intonatsioon</ref>~~ ja sõnajärjestus. Näiteks lauses ''Jutustaja vaikis ja vaatas üles täiskuu poole'' (A.Hint) on sõnad ''vaikis'' ja ''vaatas üles'' ühendatud sidesõna ''ja'' abil ning sõnad ''vaatas üles täiskuu poole'' kaassõna ''poole'' abil. Antud lausele on kõnes omane lõpetatud intonatsioon. Siin on sõnad järjestatud terviklikku mõtet väljendavaks lauseks skeemi alusel: alus, öeldis, määrus. * ''Morfoloogilistevahenditena'' kasutatakse eesti keeles sõnade seostamisel sõnaõhendeiks ja lauseiks käände- ja pöördevorme või iseseisvaid määrsõnu. Nii ühenduvad lauses ''Siis lõi Heldur mootorratta käima, istus sadulasse'' (E.Maasik) oma põhisõnadega ''lõi'' ja ''istus'' nimisõna ''mootorratta'' ainsuse omastavas nimisõna ''sadulasse'' ainsuse sisseütlevas ja pöördsõna ''käima'' ma-tegevusnimes, samuti iseseisev määrsõna ''siis.'' 31. rida: Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross Kristiina (1997) Eesti keele käsiraamat Mihkla, K; Valmis A (1979) Eesti keele süntaks kõrgkoolidele *http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=intonatsioon [[Kategooria:Süntaks\| ]]

Süntaks: erinevus redaktsioonide vahel