Esimene Schleswigi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}}
{{Lisaviiteid|kuupäev=november 2015}}
{{keeletoimeta}}
{{Sõjaline konflikt
| konflikt = Esimene Schleswigi sõda
35. rida:
| märkused =
}}
[[Pilt:Gedenktafel Gefallene Krieg 1848-1851 - Schleswig 2008.JPG|
'''Esimene Schleswigi sõda''' ([[
▲[[Pilt:Gedenktafel Gefallene Krieg 1848-1851 - Schleswig 2008.JPG|thumb|Aunimekiri sõjale Schleswigi toomkirikus]]
▲'''Esimene Schleswigi sõda''' ([[Saksa keel|saksa:]] ''Schleswig-Holsteinischer Krieg'') või '''Kolmeaastane sõda''' ([[Taani keel|taani:]] ''Treårskrigen'') oli esimene raund sõjalisest konfliktist Lõuna-[[Taani]]s ja Põhja-Saksamaal [[Schleswig-Holsteini küsimus]]es, vaidlustades, kes peab kontrollima [[Schleswigi hertsogkond|Schleswigi]] ja [[Holsteini hertsogkond|Holsteini]] hertsogkondi. Sõjas, mis toimus aastatel 1848 – 1851, osalesid ka [[Preisi kuningriik|Preisi]] ja [[Rootsi]] väed. Lõpuks saavutas Taani võidu. Teine konflikt, [[Teine Schleswigi sõda]], tekkis aastal 1864.
== Taust ==
1848. aasta alguses sisaldas Taani [[Schleswigi hertsogkond]]a ning kontrollis [[Holsteini hertsogkond|Holsteini]] ja [[Saksi-Lauenburg]]i hertsogkondi [[Saksa Liit|Saksa Liidus]]. Need olid alad, kus elas
▲1848. aasta alguses sisaldas Taani [[Schleswigi hertsogkond]]a ning kontrollis [[Holsteini hertsogkond|Holsteini]] ja [[Saksi-Lauenburg]]i hertsogkondi [[Saksa Liit|Saksa Liidus]]. Need olid alad, kus elas enamus Taani [[Sakslased|sakslasi]]. Sakslased moodustasid kolmandiku riigi rahvastikust ja kolm hertsogkonda olid poole Taani majandusliku võimsuse taga. [[Napoleoni sõjad]], mis lõppesid aastal 1815, olid kasvatanud Taani ja Saksa natsionalismi. [[Pangermanism|Pangermanistlik ideoloogia]] oli muutunud aastakümnetel enne sõja puhkemist väga mõjuvõimsaks ja kirjanikud, nagu [[Jacob Grimm]] väitsid, et kogu [[Jüütimaa]] oli enne [[taanlased|taanlaste]] saabumist olnud asustatud sakslastega ja et seepärast on õigustatud selle Saksamaa rüppe naasmine. Need väited kummutas oma pamflettides arheoloog [[Jens Jacob Asmussen Worsaae]], kes oli välja kaevanud osi [[Danevirke]]st, väites, et pole võimalik teada, mis keeles kõnelesid Taani territooriumi varasemad asukad, et sakslastel on palju tugevamad ajaloolised nõuded suurtele Prantsusmaa ja Inglismaa osadele ja et slaavlased võiksid samal põhjusel annekteerida Ida-Saksamaa osi.
Taani ja Saksa rahvuslaste vastuolulised eesmärgid olid Esimese Schleswigi sõja põhjuseks. Taani rahvuslased uskusid, et Schleswig, kuid mitte Holstein, peaks olema Taani osa, kuna Schleswigis elab suurel arvul taanlasi, aga Holsteinis mitte. Saksa rahvuslased uskusid, et Schleswig, Holstein ja Lauenburg peavad jääma ühendatuks ja nende usk, et Schleswigit ja Holsteini ei tohi eraldada, viis kahe hertsogkonna ühisnime [[Schleswig-Holstein]]i kasutuselevõtuni. Schleswig oli vaidluse eriline allikas, kuna seal elas suurel arvul taanlasi, sakslasi ja [[Friisid|põhjafriise]]. Veel üks sõja põhjus oli kuningliku õiguse ebaseaduslik juurutamine hertsogkondades.
49. rida ⟶ 46. rida:
== Päästik ==
Šlesvigholštainlased, innustatuna prantslaste edust [[Prantsuse 1848. aasta revolutsioon|Pariisi revolutsioonis]] veebruaris 1848, saatsid saatkonna Kopenhaagenisse nõudmisega, et kuningas Frederik VII tunnistaks kohe Schleswig-Holsteini ühendriiki, enne selle sisenemist Saksa Liitu. Kuningas Frederiki vastus, milles ta möönis Holsteini õigust olla Saksa Liidu osariik, mida juhitakse Frankfurdi rahvuskogu dekreetidega, kuid kuulutas, et tal pole "ei võimu, õigust ega soovi" liita Schleswig Liiduga, järgnes kohe, kuid isegi see ei suutnud ära hoida mässu puhkemist.
56. rida ⟶ 52. rida:
== Sõja käik ==
=== 1848 ===
Soovides võita Taanit enne Preisi, Austria ja Saksa toetusvägede saabumist, okupeeris 7000 Schleswig-Holsteini sõdurit kindral Krohni juhtimisel 31. märtsil [[Flensburg]]i. Üle 7000 Taani sõduri randus linnast idas ja Krohn, kartes ümberpiiramist, käskis oma vägedel taanduda. Taanlased suutsid jõuda šlesvigholštainlasteni enne nende taganemist ja 9. aprillil järgnenud [[Bovi lahing]]us oli Taani võidukas. Prints von Noer, Schleswig-Holsteini vägede ülemjuhataja, saabus lahingusse alles kaks tundi pärast võitluse algust, ja šlesvigholštainlased olid rohkem ette valmistunud taganemiseks, mida nad kavatsesid teha enne rünnakut, kui kohtumiseks.
74. rida ⟶ 69. rida:
=== 1849 ===
* 27. jaanuar: Londoni konverentsi tulemust toetasid Suurbritannia ja Venemaa ning sellega nõustusid Preisimaa ja Saksa parlament. Kuid läbirääkimised katkesid, kui Taani keeldus, saamata lahutamatu liidu printsiipi Taani krooniga.
* 23. veebruar: Vaherahu lõppes.
88. rida ⟶ 82. rida:
=== 1850 ===
Aprillis 1850 tegi Preisimaa, kes oli sõjast pärast Malmö lepingut välja tõmbunud, ettepaneku lõplikuks rahuks ''[[status quo ante bellum]]'' baasil ja kõigi küsimuste edasilükkamiseks vastastikustel õigustel. [[Henry John Temple|Palmerstoni]] jaoks näis see mõttetuna ja kavandatud lahendus ei lahendaks midagi. Nikolai I, olles avalikult vihane Friedrich Wilhelmi esitise peale Frankfurdi rahvuskogule, sekkus taas. Tema jaoks oli [[Christian August von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburg|Augustenburgi hertsog Christian]] mässaja.
104. rida ⟶ 97. rida:
=== 1851 ===
* mai: Kopenhaageni valitsus tegi nurjunud katse jõuda arusaamisele hertsogkondade asukatega, kutsudes kokku auväärsete kogu [[Flensburg]]is.
* 6. detsember: Kopenhaageni valitsus tegi teatavaks projekti monarhia tulevasest korraldusest koostisriikide võrdsuse põhjal, ühisministeeriumiga.
=== 1852 ===
* 28. jaanuar: Kuninga kiri kuulutas välja ühtse riigi institutsiooni, mis, kuigi säilitas Taani põhiseaduse, pidi suurendama kahe hertsogkonna seisuste parlamentaarset võimu. Selle avalduse kiitsid heaks Preisimaa ja Austria, ning [[Liidupäev (Saksa Liit)|Saksa Liidupäev]], kuivõrd see puudutas Holsteini ja [[Lauenburg]]i. Augustenburgi järgluse küsimus tegi riikidevahelise kokkuleppe võimatuks.
* 31. märts: [[Christian August von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburg|Augustenburgi hertsog]] taganes oma nõudmistest raha eest. Järgnes veel kohandamisi.
119. rida ⟶ 110. rida:
== Vaata ka ==
* [[Schleswig-Holstein]]
* [[Schleswig-Holsteini küsimus]]
125. rida ⟶ 115. rida:
* [[Sõjad ja lahingud Preisimaa osalusel]]
* [[1848. aasta revolutsioonid]]
[[Kategooria:Taani ajalugu]]
[[Kategooria:Preisi kuningriik]]
| |||