Suurtükk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vana algus tagasi |
MartiMutso (arutelu | kaastöö) |
||
9. rida:
== Ajalugu ==
=== Püssirohu leiutamine ===
28. jaanuaril 1132. aastal leidis aset esimene dokumenteeritud sündmus, kus oli [[püssirohi|püssirohtu]] kasutatavat suurtükki kasutatud, kui Kindral Han Shizhong, Songi dünastiast kasutas Fujiani linna vallutamiseks Huochonge, ehk käsikahureid.<ref>[http://www.guoxue123.com/shibu/0101/01ssqw/025.htm 世忠以天桥、对楼、云梯、火炮等急击之]</ref> Varajased Hiina suurtükid olid vaasi kujuga, nagu näiteks 1350. aastast pärit kahurid, mis leiti 14. sajandi Mingi dünastia traktaadist, Huolongjing.<ref name="needham314316">{{Harvnb|Needham|1987|pages=314–316}}</ref> Metallurgia tehnikate arenedes ei kasutanud hilisemad kahurid enam vaasi kuju. Seda muutust saab näha pronksist ''“thousand ball thunder”'' -st, mis oli varajane näide lahinguvälja suurtükist.<ref name="Science and Civilisation in China">{{cite book|first=Joseph|last=Needham|year=1987|publisher=[[Cambridge University Press]]|title=Science & Civilisation in China, volume 7: The Gunpowder Epic|isbn=0-521-30358-3|pages=317–319}}</ref> Need relvad levisid Lähis-Itta ning
Aasias võtsid [[mongol]]id hiinlaste suurtükid kasutusele ning kasutasid neid väga effektiivselt enda suurtes vallutustes. 14. sajandi lõpuks kasutasid [[Hiina]] mässajad organiseeritud suurtükke ning ratsaväge, et mongolid riigist välja suruda.
37. rida:
Varajased õhus aktiveeruvad sütikud kasutasid põlemisel töötavaid taimereid. Neid kasutati 20. sajandi teise pooleni. Mehaanilise ajaga sütikud ilmusid sajandi alguses. Thieli mehhanism kasutas vedru ja kella mehhanismi. Junghansi sütik kasutas [[tsentrifugaaljõud]]u ja hammasrattaid. Dixi sütik kasutas tsentrifugaaljõudu ja kerasid. Elektroonilise ajaga sütikud hakkasid mehhaanilisi asendama umbes 1980. aastast alates.
Läheduse sensoriga sütikuid on kahte tüüpi, foto-elektrilised ja radariga. Foto-elektrilised ei olnud eriti edukad ning need nägid kasutust ainult briti õhutõrje suurtüki rakettidel [[teine maailmasõda|teise maailmasõja ajal]]. Radariga lähedussütikud asendasid mehhanilise ajaga sütikud, sest need nõudsid täpset arvutust aja
Esimesed [[radar]]iga lähedussütikuid kasutati lennukite vastu teise maailmasõja ajal. Esimesed lähedussütikud pandi õhkama 9,1 meetri kõrgusel maapinnast. Selline mürsk on inimeste vastu väga efektiivne võrreldes kokkupõrkel õhkava mürsuga, sest šrapnellid katavad suurema maa-ala ning tulevad ülalt, mitte küljelt.
43. rida:
Lähedussütikud võivad enneaegselt aktiveeruda niiskuse tõttu. Seepärast loodi pärast teist maailmasõda kontrollitud muutuva ajaga sütikud. Nendel sütikutel on mehhaaniline taimer, mis lülitus radarile umbes 5 sekundit enne oodatud kokkupõrget ning lisaks sellele, aktiveerusid ka kokkupõrkel.
Lähedussütikud tekkisid euroopa lahinguväljadele 1944. aasta detsembri lõpus. Neid kasutati väga efektiivselt Vaikses Ookeanis kamikazede vastu ning
1980. aastal tekkisid elektroonilised multifunktionaalsed sütikud. Kuna need kasutasid tahkes olekus elektroonikat, olid seda sorti sütikud suhteliselt odavad ja töökindlad ning said standardsütikuks mõndades läänearmeedes. Varasematel versioonidel sai valida lõhkemise kõrgust.
Hilisemad versioonid, nagu näiteks Junhani DM84U, pakuvad valiku kokkupõrkel, viivitusega, lähedusega ning ajaga aktiveerimist.
=== Mürsud ===
53. rida:
Mürsk on kuul, mida suurtükk tulistab. See võib, aga ei pruugi olla lõhkekeha. Mürske on kolme tüüpi: lõhkevad (''bursting''), põhja väljaviskamisega (''base ejection'') ning nina väljaviskamisega (''nose ejection''). Kõige modernsem on põhja väljaviskamisega, mis tuli kasutusse [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal. Nii põhja kui ka nina väljaviskamisega mürskudega kasutatakse peaaegu alati õhus aktiveeruvaid sütikuid. Lõhkevate mürskudega kasutatakse sõltuvalt vajadusest erinevaid sütikuid.
*Lõhkevad: lõhkeaine; keemia; tuumapead;
*Põhja väljaviskamisega: väikesed pommikesed, mis eemalduvad mürsust; miinid; valgustatavad; suitsukate, jm.
*Nina väljaviskamisega: shrapnell,
=== Stabilisatsioon ===
68. rida:
Enamus suurtükke vajavad kütust, et mürsku sihtmärgini viia. Selleks kasutatakse alati väikest lõhkekeha, mis ei plahvata, vaid pigem põleb. Põlemise tagajärjel tekib kambrisse suure rõhu all gaas. Tekkinud gaasi abil antakse mürsule piisavalt suur energia, et seda üle suurte vahemaade lennutada.
Kuni 19. sajandi lõpuni oli ainsaks saadaolevaks kütuseks püssirohi. Püssirohul oli palju halbu külgi: see ei andnud palju energiat, mistõttu oli seda suurtes kogustes vaja kasutada ning selle tagajärjel tuli alati ka paks valge suits, mis reetis suurtüki asukoha, varjas sihtmärgi ära ja muutis sihtimise väga raskeks. 1846. aastal avastati
Järgnevatel sajanditel arendati palju teisi kütuseid, üritades saavutada võimalikult suurt energiat, väikest temperatuuri, stabiilset, odavat ja kergesti suurtes kogustes toodetavat. Modernsed kütused võib jaotada kolmeks klassiks: ainult
Suurtüki mürskude laskeulatust saab suurendada kolmel viisil:
| |||