Erinevus lehekülje "Suurtükk" redaktsioonide vahel

Lisatud 9105 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
P
[[Pilt:4-14 Marines in Fallujah.jpg|pisi|USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004]]
[[Pilt:PzH2000.Ger.jpg|pisi|Moodne Saksa liikursuurtükk [[PzH 2000]]]]
'''Süürtükk''' on relv, mis on loodud laskemoona tulistamiseks üle pikkade vahemaade, kuhu tavaline jalaväerelvastus ning [[miinipilduja]]d ei ulatu. Varajased suurtükid arendati kindlustesse sissemurdmise jaoks, mis tegi neist suured ja raskesti liigutatavad relvad. Tehnoloogia arenedes muutusid suurtükid järjest kergemaks ja mobiilsemaks. Tänapäeval on suurtükid muutunud iseliikuvaks ning väga mobiilseks, mis tõstab nende tulejõudu märgatavalt.
'''Suurtükk''' on [[mürsk]]udega tulistav vint- või sileraudne [[tulirelv]] [[kaliiber|kaliibriga]] vähemalt 20 mm. Suurtükke kasutatakse enamasti brigaadi või diviisi taseme tuletoetuseks.
 
== Ajaloost ==
Enne suurtükkide kasutuselevõttu täitsid raskerelvade ülesannet [[heitemasin]]ad ja [[Kiviheitemasin|katapuldid]]. Esimene [[püssirohi|püssirohul]] töötav suurtükk võeti kasutusele [[1348]]. aastal [[Rudelsburg]]i juures. [[15. sajand]]il leiutati [[lafett]] ja asetati suurtükid ratastele. [[19. sajand]]il leiutati [[Šveits]]is heitelaengute süsteem ja [[Saksamaa]]l tagantlaetav suurtükk. Samuti võeti kasutusele vintsooned rauas. Seoses [[raudtee]] arenguga hakati suurtükke paigutama raudteeplatvormidele. [[20. sajand]]i alguseks leiutati [[taandurmehhanism]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal võeti peamiselt prantslaste eestvõttel alates aastast [[1917]] kasutusele esimesed liikursuurtükid. Kergemaid suurtükke paigutati ka [[veoauto]]dele.
 
== Suurtükkide liigitusAjalugu ==
=== Püssirohu leiutamine ===
Varasemal ajal erinesid suurtükid üksteisest mitme tunnuse poolest, tänapäeval on liigid üksteisele lähenenud.
28. jaanuaril 1132. aastal leidis aset esimene dokumenteeritud sündmus, kus oli [[püssirohi|püssirohtu]] kasutatavat suurtükki kasutatud, kui Kindral Han Shizhong, Songi dünastiast kasutas Fujiani linna vallutamiseks Huochonge, ehk käsikahureid.<ref>[http://www.guoxue123.com/shibu/0101/01ssqw/025.htm 世忠以天桥、对楼、云梯、火炮等急击之]</ref> Varajased Hiina suurtükid olid vaasi kujuga, nagu näiteks 1350. aastast pärit kahurid, mis leiti 14. sajandi Mingi dünastia traktaadist, Huolongjing.<ref name="needham314316">{{Harvnb|Needham|1987|pages=314–316}}</ref> Metallurgia tehnikate arenedes ei kasutanud hilisemad kahurid enam vaasi kuju. Seda muutust saab näha pronksist ''“thousand ball thunder”'' -st, mis oli varajane näide lahinguvälja suurtükist.<ref name="Science and Civilisation in China">{{cite book|first=Joseph|last=Needham|year=1987|publisher=[[Cambridge University Press]]|title=Science & Civilisation in China, volume 7: The Gunpowder Epic|isbn=0-521-30358-3|pages=317–319}}</ref> Need relvad levisid Lähis-Itta ning euroopasse jõudsid piiratud kujul 13. sajandil.
 
Aasias võtsid [[mongol]]id hiinlaste suurtükid kasutusele ning kasutasid neid väga effektiivselt enda suurtes vallutustes. 14. sajandi lõpuks kasutasid [[Hiina]] mässajad organiseeritud suurtükke ning ratsaväge, et mongolid riigist välja suruda.
Tänapäeva suurtükid jagunevad liigilt:
* '''[[kahur]]iteks''' ja
* '''[[haubits]]ateks'''.
 
[[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] ajal muutusid süürtükid levinumaks. Kuigi oli palju üritusi lukust laadimisega, laeti neid alati rauast, sest ei osatud neid veel korralikult välja töötada.
Üks oluline suurtükiliik on olnud [[mortiir]] ja varem ka [[falkonett]].
 
== Laskemoon ==
Nõukogude suurtükiväes on eristatud ka [[kahur-haubits]]at, näiteks Nõukogude Liidu 152 mm suurtükil [[ML-20]] oli mõlema liigi omadusi.
Suurtüki laskemoon koosneb neljast osast:
*1: sütik
*2: mürsk
*3: kütus
*4: süütelaeng
 
=== Sütikud ===
'''Suurtükid jagunevad:'''
Sütikud on seadmed, mis algatavad mürsu, olgu selleks lõhkeaine plahvatamine või suitsukatte tegemine. Sütikuid on neli üldist tüüpi:
*kokkupõrkel aktiveeruv
*mehaanilise ajaga aktiveeruv
*läheduse sensoriga
*elektroonilise ajaga aktiveeruv
 
Enamus suurtüki sütikud asuvad mürsu ninaosas, kuid kasutatud on ka tagaosas asuvaid, näiteks HESH ja HEP tankivastaste mürskudega.
'''Kaliibrilt:'''
*kergeteks – 20–125 mm,
*keskmisteks – 127–155 mm,
*rasketeks – 175 mm ja enam.
 
Kokkupõrkel aktiveeruvad sütikud olid pikka aega armeedes standardiks lõhkeainega mürskude jaoks. On ka variatsioone, mis on viivitusega, et saaks kerget katet läbistada või rohkem maapinna sisse tungida.
'''Laadimis- ja tulistamissüsteemilt:'''
*manuaalseteks (tagantlaetavad, varem ka eestlaetavad),
*poolautomaatseteks ja
*automaatseteks.
 
Lõhkeainega mürske on võimalik aktiveerida õhus, muutes aktiveerimise ajapõhiseks. Sellist viisi kasutati peaaegu alati õhutõrje suurtükkidel.
'''Mobiilsuselt:'''
 
*[[välisuurtükk]]e ehk haakes veetavaid,
Varajased õhus aktiveeruvad sütikud kasutasid põlemisel töötavaid taimereid. Neid kasutati 20. sajandi teise pooleni. Mehaanilise ajaga sütikud ilmusid sajandi alguses. Thieli mehhanism kasutas vedru ja kella mehhanismi. Junghansi sütik kasutas [[tsentrifugaaljõud]]u ja hammasrattaid. Dixi sütik kasutas tsentrifugaaljõudu ja kerasid. Elektroonilise ajaga sütikud hakkasid mehhaanilisi asendama umbes 1980. aastast alates.
*[[liikursuurtükk]]e ehk iseliikuvaid ja
 
*statsionaarsuurtükke ehk kindlusesuurtükke.
Läheduse sensoriga sütikuid on kahte tüüpi, foto-elektrilised ja radariga. Foto-elektrilised ei olnud eriti edukad ning need nägid kasutust ainult briti õhutõrje suurtüki rakettidel [[teine maailmasõda|teise maailmasõja ajal]]. Radariga lähedussütikud asendasid mehhanilise ajaga sütikud, sest need nõudsid täpset arvutust aja pikkuse jaoks, mida võisid mõjutada erinevad faktorid.
 
Esimesed [[radar]]iga lähedussütikuid kasutati lennukite vastu teise maailmasõja ajal. Esimesed lähedussütikud pandi õhkama 9,1 meetri kõrgusel maapinnast. Selline mürsk on inimeste vastu väga efektiivne võrreldes kokkupõrkel õhkava mürsuga, sest šrapnellid katavad suurema maa-ala ning tulevad ülalt, mitte küljelt.
 
Lähedussütikud võivad enneaegselt aktiveeruda niiskuse tõttu. Seepärast loodi pärast teist maailmasõda kontrollitud muutuva ajaga sütikud. Nendel sütikutel on mehhaaniline taimer, mis lülitus radarile umbes 5 sekundit enne oodatud kokkupõrget ning lisaks sellele, aktiveerusid ka kokkupõrkel.
 
Lähedussütikud tekkisid euroopa lahinguväljadele 1944. aasta detsembri lõpus. Neid kasutati väga efektiivselt Vaikses Ookeanis kamikazede vastu ning Suur-Britannias V-1 lendavate pommide vastu. <ref>[http://scienceservice.si.edu/pages/102001.htm 102.001 – PROXIMITY FUSE, Science Service Historical Image Collection<!-- Bot generated title -->]</ref>
 
1980. aastal tekkisid elektroonilised multifunktionaalsed sütikud. Kuna need kasutasid tahkes olekus elektroonikat, olid seda sorti sütikud suhteliselt odavad ja töökindlad ning said standardsütikuks mõndades läänearmeedes. Varasematel versioonidel sai valida lõhkemise kõrgust.
 
Hilisemad versioonid, nagu näiteks Junhani DM84U pakuvad valiku kokkupõrkel, viivitusega, lähedusega ning ajaga aktiveerimist.
 
=== Mürsud ===
 
Mürsk on kuul, mida suurtükk tulistab. See võib, aga ei pruugi olla lõhkekeha. Mürske on kolme tüüpi: lõhkevad (''bursting''), põhja väljaviskamisega (''base ejection'') ning nina väljaviskamisega (''nose ejection''). Kõige modernsem on põhja väljaviskamisega, mis tuli kasutusse [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal. Nii põhja kui ka nina väljaviskamisega mürskudega kasutatakse peaaegu alati õhus aktiveeruvaid sütikuid. Lõhkevate mürskudega kasutatakse sõltuvalt vajadusest erinevaid sütikuid.
 
Koormad tüüpide kaupa:
*Lõhkevad: lõhkeaine; keemia; tuumapead; lõhkelaenguga tankivastased; värviline marker
*Põhja väljaviskamisega: väikesed pommikesed, mis eemalduvad mürsust; miinid; valgustatavad; suitsukate, jm.
*Nina väljaviskamisega: shrapnell, tulepommid
 
=== Stabilisatsioon ===
 
*Vintraudsed: Traditsiooniliselt on suurtüki mürsud olnud pöörlemisega stabiliseeritud, ehk nad pöörlevad õhus ning güroskoopilised jõud hoiavad neid stabiilselt. Mürsud suudetakse pöörlema panna, kasutades raua sees sooni ning mürsul pehmest metallist (tavaliselt pronksist) tehtud kesta. Sooned hõõruvad vastu kesta, mis panebki mürsu pöörlema.
*Sileraudsed/tiib-stabiliseeritud: Modernsetes suurtükkides sileraudsed on enamasti kasutusel miinipildujates. Need mürsud kasutavad tiibu nende tagaosas, et tagada õige suund. Sile raud kestab ka kauem kui vintraud, laskeulatus on suurem ja ka suuremaid lõhkekehi on võimalik mürsule kinnitada, sest ei ole vaja paksemat kesta.
*Vintraudsed/tiib-stabiliseeritud: Kombinatsioon mõlemast on ka võimalik kasutada, kus raual on sooned ja mürsul on ka tiivad, et suurendada stabiilsust<ref>{{cite web|url=http://www.patentstorm.us/patents/6779754-fulltext.html|title=Fin-stabilized artillery shell|publisher=patentstorm.us|date=24. august 2004}}</ref>, juhtivust<ref>{{cite web|url=http://www.globalsecurity.org/military/systems/munitions/m982-155.htm|title=Excalibur Precision Projectile|publisher=globalsecurity.org}}</ref> või hõljuvust.<ref>{{cite web|url=http://www.patentstorm.us/patents/6748871-fulltext.html|title=Guided artillery missile with extremely long range|publisher=patentstorm.us|date=24. august 2004}}</ref>
 
=== Kütus ===
 
Enamus suurtükke vajavad kütust, et mürsku sihtmärgini viia. Selleks kasutatakse alati väikest lõhkekeha, mis ei plahvata, vaid pigem põleb. Põlemise tagajärjel tekib kambrisse suure rõhu all gaas. Tekkinud gaasi abil antakse mürsule piisavalt suur energia, et seda üle suurte vahemaade lennutada.
 
Kuni 19. sajandi lõpuni oli ainsaks saadaolevaks kütuseks püssirohi. Püssirohul oli palju halbu külgi: see ei andnud palju energiat, mistõttu oli seda suurtes kogustes vaja kasutada ning selle tagajärjel tuli alati ka paks valge suits, mis reetis suurtüki asukoha, varjas sihtmärgi ära ja muutis sihtimise väga raskeks. 1846. aastal avastati laskepuuvill ja umbes samal ajal avastati nitroglütseriin, mis on väga suurte plahvatusomadustega. Laskepuuvill on palju suurema jõuga kui püssirohi ning ei tekitanud ka suitsu. Varajased laskepuuvillad olid siiski ebastabiilsed, nad põlesid väga kiiresti ja kuumalt, mis kulutas suurtüki raua kiiremini ära. Laialdane suitsuta pulbri kasutuselevõtt tuli alles peale laskepuuvilla ja nitroglütseriini kombineerimist, mis andis väga võimsa, suitsuta ja stabiilse kütuse.
 
Järgnevatel sajanditel arendati palju teisi kütuseid, üritades saavutada võimalikult suurt energiat, väikest temperatuuri, stabiilset, odavat ja kergesti suurtes kogustes toodetavat. Modernsed kütused võib jaotada kolmeks klassiks: laskepuuvilla baasil, nitroglütseriini ja laskepuuvilla baasil ning nitroguanidiini, nitroglütseriini ja laskepuuvilla baasil.
 
Suurtüki mürskude laskeulatust saab suurendada kolmel viisil:
*[[Rakett|Raketiga]] abistatud, mürsu taha kinnitatakse väike rakett, mis tõugates mürsku, annab lisaenergiat.
*''“Base bleed”'', ehk mürsu taha kinnitatakse väike põlev keha, mis põledes vähendab õhutakistust, ühtlustades rõhku mürsu taga.
*[[Reaktiivmootor]]iga abistatud, see on sarnane raketiga abistatud mürsule, aga kasutatakse reaktiivmootorit,
 
Suurtükkide kütuseid saab rauda panna kahel viisil: kas laengukottides või metallist laengukestades. Õhutõrjesuurtükid ja väikese kaliibriga relvad kasutavad metallist kestasid, milles on mürsk ja kütus. See lihtsustab laadimist ja suurendab laskekiirust. Kotiga kütuse puhul annab kogust reguleerida vastavalt vajadusele. Mõlema viisi puhul on vaja erinevaid lukke.
 
 
== Suurtükkide liigitus ==
 
=== Lahingumoona järgi ===
'''Raua sisepinnalt:'''
*vintraudseteks,
*sileraudseteks
 
Suurtükke liigitatakse tavaliselt laskemoona lennukiiruse järgi:
Vastavalt '''laengukambri''' tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatusele:
*[[Välisuurtükk|Välisuurtükid]]
*tagasilöögiga ja
**[[Jalavägi|Jalaväe]] toetuse kahurid - jalaväge otseselt toetavad kahurid.
*[[tagasilöögita suurtükk]]e ehk reaktiivsuurtükke.
**Mägistel aladel kasutatavad kahurid - Kergekaalulised, mida on hea transportida.
**Välikahurid - Suudavad lasta üle suurte vahemaade
**[[Haubits]]ad - Suudavad lasta suure nurga alt.
**Kahurhaubitsad - Suudavad lasta nii suure kui ka väikese nurga alt, pika rauaga.
**[[Mortiir]]id - Tavaliselt lühikese rauaga, kõrge trajektooriga.
**Tankitõrjesuurtükid - Tavaliselt liikuvad suurtükid, mis on mõeldud tankide ründamiseks.
**Õhutõrjesuurtükid - Tavaliselt liikuvad suurtükid, mis on mõeldud lennukite ründamiseks.
**Rakettsuurtükid - Kasutavad mürskude asemel rakette.
*Motoriseeritud suurtükid - Sõidukite poolt veetavad või abijõuallikaid kasutavad suurtükid.
*[[Liikursuurtükk|Liikursuurtükid]] - Suurtükid, mis on paigaldatud sõidukitele.
*Raudteesuurtükid - Suurekaliibrilised relvad, mis kasutavad liikumiseks raudteid.
*Mereväesuurtükid - Paigaldatud laevadele, kasutatakse teiste laevade ründamiseks või maavägede toetamiseks. Tavaliselt pika rauaga, suure lennukiirusega ning madala trajektooriga.
*Rannikusuurtükid - Suurtükid, mis on teatud positsiooni (tavaliselt ranniku) kaitseks mõeldud. Tavaliselt suure rauga, madala trajektoori ning suure lennukiirusega.
 
Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega.
 
==Vaata ka==
5

muudatust