Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 17:56 redigeeri Legobot (arutelu \| kaastöö) 49 590 muudatust P Robot: muudetud 19 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. mai 2016, kell 21:26 redigeeri eemalda Liiiisj (arutelu \| kaastöö) 7 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=mai\|aasta=2009}} '''Tegevussubjekt''' on [[lause]]s [[tegusõna]] seotud [[laiend]], mis väljendab sündmuse keskset osalist – tegevuse sooritajat, seisundis või protsessis olijat.<ref name=":0">M. Erelt, Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4, 2013.</ref> Lauses ''Juhan ehitas kevadel suvilat'' on Juhan keskne tegevuse sooritaja ja ühtlasi ka grammatiline subjekt (alus). Tegevusubjekt toimib lausesiseste asenduste ning väljajättude kontrollijana. Just tegevussubjekt on see, kellele või millele viitavad näiteks [[lause]]s kasutatud enesekohased asesõnad: '''''Laps''' väsitas end'' (enesekohane asesõna) ''ära.'' ▼ Lausest ''Tüdrukule meeldib poissi narrida'' aga nähtub see, et infinitiivitarindist (''poissi narrida'') välja jäetav tegevussubjekt peab olema identne põhilause tegevussubjektiga, st narrija saab olla ainult tüdruk.▼ ▲Just tegevussubjekt on see, kellele või millele viitavad näiteks [[lause]]s kasutatud enesekohased asesõnad:. nt ''~~'''Laps'''~~Juhan ~~väsitas~~ehitas ~~end''~~kevadel (~~enesekohane asesõna~~<u>oma)</u> ~~''ära~~suvilat.'' ▲Lausest ''Tüdrukule meeldib poissi narrida'' aga nähtub see, et infinitiivitarindist (''poissi narrida'') välja jäetav tegevussubjekt peab olema identne põhilause tegevussubjektiga, st narrija saab olla ainult tüdruk. == Tegevussubjekti osa lause tähenduses ==▼ Olenevalt [[tegusõna]] tähendusest võib tegevussubjekti konkreetne sisuroll olla erinev. ▼ Tegevuslauses on tegevussubjekt harilikult tegija, s.o teadlikult toimiv, oma tegevust kontrolliv elusolend, nt '''''Mees''' lõhub puid''. ▼ Tegija puudumise korral võib selleks olla ka vahend, nt '''''Pall''' lõhkus akna''. ▼ Taju- või tundesõnade puhul on tegevussubjektiks kogeja, s.o psüühilises protsessis või seisundis olija, nt '''''Mulle''' meeldib muusika''. ▼ Omamislauses omaja, nt '''''Mul''' on kaks venda''. ▼ ~~Tegevussubjekt on peaaegu kõigis lauseis, kui mitte eksplitsiitsena, siis vähemalt varjatud kujul, nt [[umbisikuline lause\|umbisikulises lauses]].~~ ▲== Tegevussubjekti ~~osa~~roll ~~lause~~lauses ~~tähenduses~~ == ▲Olenevalt [[tegusõna]] tähendusest võib tegevussubjekti ~~konkreetne~~semantiline ~~sisuroll~~roll olla erinev.<ref name=":0" /> ▲# Tegevuslauses on tegevussubjekt ~~harilikult~~tavaliselt tegija ehk '''agent''', s.o teadlikult toimiv, oma tegevust kontrolliv elusolend,. nt '''''Mees''' lõhub puid''. # Tegija asemel võib lauses tegevussubjektiks olla '''mitteteadlik toimija''', harilikult elutu objekt. nt '''''Palgid''' ujusid allavoolu.'' ▲# Tegija ~~puudumise korral~~puudumisel võib ~~selleks~~tegevussubjektiks olla ka '''vahend,'''. nt '''''~~Pall~~Kivi''''' ''lõhkus akna''. ▲#Taju- või tundesõnade puhul on tegevussubjektiks '''kogeja''', s.o psüühilises protsessis või seisundis olija,. nt '''''Mulle''' meeldib muusika''. #Psüühilise protsessi või seisundi otsene tekitaja - '''stiimul.''' nt '''S''ääse''''' ''pinin tüütas poissi.'' ▲#Omamislauses võib tegevussubjektiks olla '''omaja,.''' nt '''''Mul''' on kaks venda''. #Lauseis, mis väljendavad millegi üleminekut ühe omaja valdusest teise – '''saaja'''. nt '''''Tüdruk''' sai vanaemalt taskuraha.'' #Seisundimuutust väljendavates tulemuslausetes võib tegevussubjektina toimida '''lähe''', s.o lähtekoht või lähteseisund. nt '''''Poiss''' kasvas meheks.'' ==Vaata ka== [[Tegevusobjekt]] == Viited == <references /> == Kirjandus == M. Erelt, Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4, 2013. [[Kategooria:Süntaks]]

Tegevussubjekt: erinevus redaktsioonide vahel