Käskiv kõneviis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida:
Eitavas kõnes käsu andmise puhul kasutatakse sõnu '''''ära, ärge, ärgu''': '''Ära tee'''! '''Ärge jookske''' üle tee! '''Ärgem laskem''' pead norgu! '''Ärgu''' nad '''arvaku''', et pääsevad!''
Käskiva kõneviisi puhul on välistatud tegumoeline [[passiiv]]. Võimalik on elusolendit märkiva [[tegevussubjekt|subjektiga]] [[seisundipassiiv]] (2. isiku ja kaasahaarava mitmuse 1. isiku vormid). Et subjektisik pole aktiivne sooritaja, siis väljendavad seisundipassiivi vormid
▲* harva käsku: ''Kella kümneks '''ole/saa pestud''', '''kammitud''' ja hommikust '''söönud;'''''
* tavaliselt lubatushinnangulist väidet: '''''Olge laulatatud''' või '''laulatamata''', registreeritud te igatahes ei ole;''
* vormeliks saanud lauseis soovi: '''''Ole tänatud'''! '''Ole''' sa '''õnnistatud! Olge tervitatud!'''''
24. rida ⟶ 23. rida:
====Kui käskija pole teada või pole oluline====
Kaudset või vahendatavat käsku väljendab harilikult möönev kõneviis (jussiiv), mille tunnuseks on -''gu'' või -''ku''.
* Kaudne või vahendatud käsk võib olla suunatud kõnelejalt kolmandale isikule: ''Ütle neile, et '''tulgu''' nad homme ise kohale. Ta '''tehku''' see ära
* Kaudne või vahendatud käsk võib lähtuda kolmandalt isikult. Käsu adressaadiks on lauses [[Alus (keeleteadus)|alusega]] vormistatud [[tegevussubjekt]]: ''Ema ütles, et mina '''katsugu''' oma raha paremini hoida. Lapsed nõudsid: '''tulgu''' sina neile õpetajaks.''
* Möönvat kõneviis<nowiki/>i võidakse kasutada veel siis, kui soovitakse, et sellest järelduks käsk kuulajale. Näiteks kui lause [[Alus (keeleteadus)|aluseks]] on kuulaja tegevuse objekt: '''''Jäägu''' ebaoluline märkimata. '''Jäägu''' see sinu teha.''
| |||