Piirissaar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
44. rida:
Esimesed märkmed saare kohta pärinevad 1370. aasta [[Pihkva]] kroonikast, kus räägitakse tülist sakslaste ja pihkvalaste vahel Želatšeki saare pärast. Varasematel aegadel on saart tuntudki tema külade nime järgi (Porka, Želatšek). 1503. ja 1509. aasta rahulepingutes mainitakse Piirissaart Klitsaarena. 1582. ja 1601. aasta Poola revisjonidokumentides on kasutusel saare nimed Solsar ja Selsar. 18. sajandist on saare ametlikuks nimetuseks Piirissaar.<ref name="PR">Piirissaare ajaloost. Ajalehes Peipsi Rannik. 6/2012. Lk 4</ref>
Tõenäoliselt tekkis saarele püsiasustus [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel, mil sinna asusid Venemaalt kirikureformi eest
1907. aastal elas saarel 2000 elanikku. 1930. aastal kirjutas ajaleht: "Selleks et pääseda saarele, on vaja istuda Tartus laevale, sõita mööda Emajõge 40 km ja mööda Peipsi järve 20 km. Kuna ühtegi sadamat siin ei ole, siis tuleb laevale 2–3 km vastu suur lodi. Saarel elab 1500 hinge, sellest kolmandiku moodustavad eestlased.<ref name="PR"/>
| |||