Eesti Rahvuslik Liikumine: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
{{ajakohasta}}
'''Eesti Rahvuslik Liikumine''' (ERL) oli [[eestlased|eesti]] [[rahvuslus|rahvuslaste]] [[poliitika|poliitiline]] (2006-2012) liikumine aastatel 2006–2012, mis nimetas oma põhiliseks eesmärgiks [[Eesti|Eesti Vabariigi]] [[kodanik]]e aktiviseerimist ja kaasamist riigivõimu [[demokraatia|demokraatlikudemokraatlikku]] riigivõimu teostamisse, et tagada sellega iseseisva Eesti riigi püsimajäämine ning areng [[rahvusriik|rahvusriigina]]. ERL-il oli ca 250 registreeritud liiget.
 
==Ajalugu==
===Liikumise sünd===
 
[[18. aprillilaprill]]il [[2006]] ilmus ajalehtedes [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] ja [[Võrumaa Teataja]] artikkel, milles ERLiERL-i algatajad [[Ain Saar]] ja [[Aavo Savitsch]] teatasid, et peavad vajalikuks avardada Eesti poliitilist maastikku uue liikumise näol.<ref>[http://sakala.ajaleht.ee/180406/esileht/arvamus/5020668.php Rohkem rahvuslikku meelt!]</ref> 14. aprillil oli [[Internet]]is avatud loodava liikumise esimene veebileht ja 23. aprillil foorum. Järgnevatel nädalatel kutsusid Savitsch, Saar, [[Tiit Madisson]] ja [[Jüri Liim]] kõiki Eesti rahvuslasi-patrioote ERLiga liituma ning teatasid, et liikumise auasjaks saab [[pronkssõdur|Tõnismäe pronkssõduri]] kõrvaldamine.<ref>[http://www.valgamaalane.ee/090506/esileht/arvamus/25006153.php Ain Saar: Demokraatiat ohustab passiivsus]</ref><ref>[http://kultuur.elu.ee/ke484_pronksmees.htm Okupantide võimu sümbol peab kaduma!]</ref>
 
[[20. mailmai]]l toimus [[Tõnismäe haljak|Tõnismäel]] Tiit Madissoni ja Aavo Savitschi korraldatud sanktsioneerimata meeleavaldus, millega taotleti pronkssõduri teisaldamist [[Tallinn]]a kesklinnast. Pealtnägijad ütlesid [[Postimees|Postimehele]], et tipphetkel võis üritusel viibidaolla kuni 1000 inimest.<ref>[http://www.postimees.ee/200506/esileht/siseuudised/202445.php Postimees: Miitingul pronkssõduri juures osales sadu inimesi]</ref>
 
[[1. juuliljuuli]]l toimus [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] [[Puurmani]] kultuurikeskuses ERLiERL-i ametlik asutamiskoosolek, kus liikumise juhiks valiti [[Anti Teraväe]]. Juhatusse valiti [[Jüri Böhm]], [[Alar Ehala]], [[Martin Helme]], [[Ene-Liine Kess]], Ain Saar ja [[Kadri Säre]].<ref>[http://syndikaat.ee/news.php?uID=471 TMS: Asutati Eesti Rahvuslik Liikumine]</ref> Asutamiskoosoleku alguseks oli ERLiERL-i liikmeks astunud 89 inimest. Helme sõnul oli PuurmanniPuurmanisse kohale tulnud veidi üle kolmekümne selleks hetkeksajaks ERLigaERL-iga liitunu, lisaks tosinkond külalist.<ref>[http://syndikaat.ee/news.php?uID=472 Martin Helme: Täiesti normaalsed inimesed]</ref> Asutamisakt sai 25 allkirja.<ref>[http://www.etv24.ee/index.php?0561996 ERR: Jõgevamaal asutati Eesti Rahvuslik Liikumine]</ref>
 
===Tegevus 2006===
 
5. juulil kogunenud ERLiERL-i värske juhatus tervitas [[Venemaa|Vene]] presidendi soovi koondada etnilised [[venelased]] nende ajaloolisele kodumaale ning teatas, et Eesti valitsus peab sellele kaasa aitama.<ref>[http://www.rahvuslikliikumine.ee/index.php?page=valitsus-peaks-soodustama-venelaste-emigratsiooni ERL: Valitsus peaks soodustama venelaste emigratsiooni]</ref> [[Samuel Golomb]] esitas selle peale mõned retoorilised küsimused ja tegi [[Kaitsepolitseiamet|kaitsepolitseile]] avalduse, milles palus analüüsida ERL-i seisukohtasid.<ref>[http://www.virumaateataja.ee/130706/esileht/arvamus/15031881.php Küsimus: Kas saaksin annetada teile oma esivanemate kinnisvara?]</ref> Menetluse alustamisest keeldusid nii kaitsepolitsei kui ka Ida politseiprefektuur.<ref>[http://www.virumaateataja.ee/280806/esileht/uudised/15032757.php Virumaa Teataja: Politsei ei menetle Samuel Golombi kaebust]</ref> ERL märkis oma vastuses, et ei ole kunagi ega kusagil propageerinud inimeste vägivaldset väljasaatmist ning Golombi küsimustel ei ole nende avaldusega mingit seost.<ref>[http://www.virumaateataja.ee/130706/esileht/arvamus/15031883.php Eesti Rahvusliku Liikumise ametlik vastus]</ref>
 
18. juulil saatis ERLi juhatus justiitsminister [[Rein Lang]]ile kirja, milles teda kutsuti vajaduse korral täiustama avaliku korra tagamise seaduseelnõud.<ref>http://www.rahvuslikliikumine.ee/blog.php?id=8</ref> Justiitsminister lubas oma vastuses, et ERLi tehtud ettepanekuid kaalutakse tõsiselt.<ref>http://www.rahvuslikliikumine.ee/blog.php?id=9</ref>
 
24. juulil nõudis ERLiERL-i juhatus Tallinna linnapea [[Jüri Ratas]]elt tagasiastumist, sest liikumise hinnangul töötas Ratas pronkssõduri teisaldamise vastu.<ref>[http://www.rahvuslikliikumine.ee/index.php?page=juri-ratas---astu-tagasi ERL: Jüri Ratas – astu tagasi!]</ref>
 
27. juulil nimetas ERL [[Keskerakond]]a ja [[Rahvaliit]]u riigireeturiteks, sest need erakonnad tähistasid [[Narva]] "vabastamise" 62. aastapäeva.<ref>[http://www.rahvuslikliikumine.ee/index.php?page=keskerakond-ja-rahvaliit---riigireeturid ERL: Keskerakond ja Rahvaliit – riigireeturid]</ref><ref>[http://epl.ee/artikkel/327069 Eesti Päevaleht: Rahvaliit ja Keskerakond pühitsesid Narva vabastamist]</ref> Keskerakonna esimees [[Edgar Savisaar]] õigustas, et seda tehes järgiti [[Erakond Res Publica|Res Publica]] eeskuju.<ref>[http://www.etv24.ee/index.php?0562939 Savisaar: tähtpäevade tähistamises oli eeskujuks Res Publica]</ref>
18. augustil teatas ERL, et peab vajalikuks desovetiseerimise ja dekoloniseerimise poliitika käivitamist läbikukkunud integratsioonipoliitika asemel.<ref>[http://www.rahvuslikliikumine.ee/index.php?page=erl-nouab-kahe-d-poliitikat ERL nõuab kahe D poliitikat]</ref>
 
20. augustil tegi ERLiERL-i juhatus [[Riigikogu]]le ettepaneku kuulutada 28. juuni Eesti Vabariigi taastamise päevaks ning riiklikuks pühaks, sest [[1992]]. aasta [[28. juuniljuuni]]l toimus rahvahääletus, millega taastati Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel.<ref>[http://www.rahvuslikliikumine.ee/index.php?page=28-juuni-riiklik-puha ERL: 28. juuni, riiklik püha]</ref> [[Nõmme valitsus]]e peaminister [[Ahti Mänd]] väitis, et ERL eksib.
 
24. augustil tegi ERLiERL-i juhatus Riigikogule ja valitsusele ettepaneku võtta tagasi allkiri piirileppeltpiirilepingult, millest Venemaa oli juba lahti öelnud.<ref>[http://www.rahvuslikliikumine.ee/index.php?page=valitsus-denonsseerigu-piirilepe-venemaaga ERL: Valitsus denonsseerigu piirilepe Venemaaga]</ref>
 
29. augustil avaldas ERL arvamust, et kaitsepolitsei peaks uurima meedias korduvalt esinenud väiteid, mille kohaselt mõjutati kohalike omavalitsuste juhte hääletama ühe või teise presidendikandidaadi poolt.<ref>[http://www.rahvuslikliikumine.ee/index.php?page=kapo-uurigu-poliitilisi-ulesostmisi ERL: Kapo uurigu poliitilisi ülesostmisi]</ref>
 
20. septembril korraldati Toompeal väike miiting ja edastati ERLiERL-i, [[Tartu Rahu Põlistamise Selts]]i ja rühmituse [[Alati Ustav]] ühispöördumine, millega toetati [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[kommunism]]i vastu võidelnud Eesti kodanike võrdsustamist [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]] osavõtnutega.<ref>http://www.rahvuslikliikumine.ee/blog.php?id=13</ref><ref>http://archive.is/20120729232944/stenn.wordpress.com/2007/04/12/uhenduste-uhispoordumine/</ref>
 
21. septembril korraldati [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatri]] hoovis kõnekoosolek, millega meenutati 1944. aasta sügisel kahe okupatsiooni vahele jäänud vabadusepäevi.<ref>[http://www.rahvuslikliikumine.ee/index.php?page=ajaloopaev-estonia-hoovis ERL: Ajaloopäev Estonia hoovis]</ref>
23. septembril nõuti Estonia teatri juures presidendi otsevalimisi ning protesteeriti mõlema tolleks hetkeks alles jäänud kandidaadi, [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] ja [[Toomas Hendrik Ilves]]e, valimise vastu.<ref>http://www.rahvuslikliikumine.ee/blog.php?id=27</ref>
 
14. oktoobril kogunes [[Eesti Rahvusraamatukogu|Rahvusraamatukogus]] ERLiERL-i üldkogu, kus tehti valik kahe programmieelnõu vahel. PealePärast seda, kui üldkogu ei toetanud Saare ja Savitchi eelnõud, eemaldusid liikumisest selle ellukutsujad Ain Saar, Aavo Savitsch ja Kalle Lindi. Savitsch nimetas toimunud üldkogu, kus oli kohal 27 ERLiERL-i liiget, farsiks ning avaldas arvamust, et liikumise juht Anti Teraväe on kaitsepolitsei [[mõjuagent]], kes on saanud ülesandeks summutada igasugune rahvuslik algatus ja muuta ERL seksuaalvähemuste klubiks, kuigi vastuvõetud programm sätestas selgelt, et ERL seisab traditsiooniliste perekonnaväärtuste eest.
 
24. oktoobril toetas ERL [[Jüri Estam]]i seisukohta, et siseminister ei saa ega tohi oma käskkirjaga kuulutada mingil osal Eesti territooriumist kehtetuks Eesti põhiseadusest tulenevaidtulenevat õigusiõigust korraldada rahvakogunemisi ja meeleavaldusi.<ref>[http://www.rahvuslikliikumine.ee/index.php?page=erl-toeatab-juri-estamit ERL toetab Jüri Estamit]</ref>
 
2. novembril asetasid ERL-i esindajad [[hingedepäev]]a puhul pärja ning leinaküünlad [[Tallinna Reaalkool]]i kõrval asuvale Vabadussõjas langenute mälestussambale.<ref>http://www.rahvuslikliikumine.ee/blog.php?id=16</ref>
 
===Hilisem tegevus===
Märtsiküüditamise aastapäeval 2007 viisid ERL-i juhatuse liikmed Jüri Böhm ja Henn Põlluaas Tõnismäele punaarmee terrori ohvrite mälestuseks sümboolse okastraadist ahelatega pärja, millel oli kiri "Eesti rahva mõrtsukatele". Tõnismäel aastapäeva tähistanud venelased tungisid eestlastele kallale, takistasid pärja panekut, lõhkusid sellel oleva kirja ja lindid ning sõimasid pärjapanijaid, politseid kui ka tervet eesti rahvast fašitideks,. Politsei erirühm (märulipolitsei) sekkus ja lasi ERL-i liikmetel asetada pärgpärja kuju jalamile. Järgnes uus rünnak, mille käigus varastasid politseiahelikust läbi tunginud kremlimeelsed [[Öine vahtkond|Öise vahtkonna]] aktivistid varastasid pärja ära. Politsei pidas kinni kaks kallaletungijat, kelle vastu alustati kriminaalmenetlus, kuid karistust neile teadaolevalt ei järgnenud.
 
Eesti Rahvuslik Liikumine alustas [[29. aprillilaprill]]il [[2007]] internetis allkirjade kogumist Tallinna linnapea Edgar Savisaare vastu, kes süüdistas [[Pronksiöö|pronksiöö sündmustes]] valitsust, ning 9. maiks oli kogunenud juba 98 200 toetusavaldust ERL-i pöördumisele. ERL rõhutas, et ajal, mil Eesti rahvas peab toetama oma valitsust ning mõistma kategooriliselt hukka mitu ööd kestnud marodööritsemise, tegeleb Tallinna linnapea jõudsalt Eesti riigiesindajate mustamise ning marodööride õigustamisega ning nõudis Savisaare tagasiastumist. Savisaar teatas, et allkirja andnud isikud ei ole tema valijad ja keeldus linnapea kohalt tagasi astumast.
 
Septembris 2007 toimus kolmas ERL-i üldkoosolek, kus valiti liikumise uueks juhiks Henn Põlluaas. Üldkoosolek kinnitas liikumise programmilised seisukohad. Rahvuslaste programm rõhutas, et Eesti on ainus koht maailmas, kus eestlastel kui põlisrahval on eelisõigus ja kohustus luua tingimused oma rahvuse, keele ja kultuuri kestvaks arenguks ning rahvuslikuks julgeolekuks ning Eesti riigi ülesanne on tagada just nende kohustuste kõrvalekaldumatu täitmine.