Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni: erinevus redaktsioonide vahel

 
===Soome lahelt Ilmjärvele===
[[Skandinaavia]]st alanud kaubateede tuntuim tee kulges [[Soome laht|Soome lahelt]] mööda [[Neeva]] jõge, sealt [[Laadoga]] järvele, [[Aldeigjuborg]]i juurde ja edasi mööda [[Volhovi jõgi|Volhovi jõge]] edelasuunas [[Ilmjärv|Ilmjärvele]] (Ilmeni järv). Ilmjärve juures kujunes 900. aastatel [[Veliki Novgorod]]i linn, mida skandinaavia kaupmehed nimetasid '''Holmgardr''', saksa allikad '''Ostrogard'''iks. Veliki Novgorod oli Loode-Venemaa [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstiriigi]] suurim linn ja võimsaim keskus. Novgorod oli [[Kiievi-Vene Suurvürstiriik|Kiievi-Vene suurvürstiriigi]] üks keskusi ja esimene pealinn, kuni [[Oleg]] viis [[882]]. aastal pealinna [[Kiiev]]isse.
 
Loode-Venemaale pääses läbi ka Eesti ja Venemaa piirialasipiirialade kaudu, mööda [[Narva jõgi|Narva jõge]] ja [[Peipsi järv]]e [[Pihkva järv]]ele, kust viis edasi tee mööda maismaad [[Šelon]]i jõele. Šeloni jõgi viis läänesuunast Ilmjärve. Sellele kaubatee harule kujunes samuti 900. aastatel [[Pihkva]] linn.
 
Kolmas teeharu algas [[Ingerimaa]] (tänapäeva [[Ust-Luga]] suudmest) mida mööda pääses samuti Ilmjärvele.