Ivan Fedjuninski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
17. rida:
6. veebruaril 1940 sai Ivan Fedjuninski [[Mongoolia Rahvavabariik|Mongoolia Rahvavabariigis]] [[Tšojbalsan|Bajan Tümenis]] (alates 1941. aastast Tšojbalsanis) dislotseerunud 82. laskurdiviisi komandöriks. 10. märtsil 1940 muudeti diviis 82. motoriseeritud laskurdiviisiks, mille komandör oli Fedjuninski 1940. aasta novembrini.
 
1940. aasta novembrist oli polkovnik (12. augustist 1941 [[kindralmajor]]) Fedjuninski [[Brest (Valgevene)|Bresti]] ja [[Kovel]]i piirkonnas majutatud 15. laskurkorpuse komandör. Erinevalt paljudest teistest väekoondistest pidas kolmest diviisist koosnev 15. laskurkorpus [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] alguses edukalt kaitselahinguid ja andis pealetungivatele [[Wehrmacht|Saksa vägedele]] mitu märgatavat vastulööki. Lahingutes Fedjuninski sai haavata ja rinne juhataja käsu järgi viidi ta lennukiga [[Moskva]]sse hospitaali.
 
1941 aasta septembris määrati ta Georgi Žukovi ettepanekul [[Leningraadi rinne|Leningraadi rinde]] juhataja asetäitjaks ja ühtlasti [[42. armee]] juhatajaks. Pärast Žukovi lahkumisest 1941. aasta oktoobris ajutiselt juhatas Fedjuninski rinnet, 27. oktoobril määrati ta [[54. armee]] juhatajaks. 54. armee tema juhendamisel osales aktiivselt [[Tihvini kaitseoperatsioon]]is ja [[Tihvini pealetungioperatsioon]]is, mille käigus nõukogudeväed saavutasid strateegilist edu. 1942. aastal osales 54. armee Ivan Fedjuninski juhendamisel [[Ljubani operatsioon]]il, aga operatsioon lõppes edutult ja armee sai suuri kaotusi.
 
1942. aprillist oli Ivan Fedjuninski [[Läänerinne (Teine maailmasõda)|Läänerindes]] [[5. armee (Venemaa)|5. armee]] juhendaja ja osales sõjaoperatsioonides Moskva lähistel.
 
1942. aasta oktoobris määrati ta [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] juhataja [[Kirill Meretskov]]i asetäitjaks. "Iskra" operatsioonis (12.−30. jaanuar 1943) edu eest anti talle I järgu [[Kutuzovi orden]]. Operatsiooni käigus ta sai raskelt haavata.
 
1943. aasta mais määrati Ivan Fedjuninski [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] juhataja asetäitjaks. 14. juulil 1943 sai ta [[11. armee]] juhatajaks ning osales [[Brjanski operatsioon|Brjanski]] (1. september — 3. oktoober 1943) ja [[Gomeli–Retšitsa operatsioon]]il
(10.−30. november 1943).
 
1943. aasta detsembris määrati Ivan Fedjuninski [[2. löögiarmee]] juhatajaks Leningradi lähistel. Ta moodustas vaenlasel ekslikku ettekuju, et koondub vägesid ja tehnikat Oranienbaumi platsdarmi paremal tiival, aga tegelikult andis lööki peamises Ropša suunas ja liitus 42. armee väedega ning hävitas saklaste peterhofi-strelna rühma [[Ropša]] lähistel. See oli [[Leningraadi blokad]]i läbimurdele otsustav panek.
 
1944. aasta veebruari esimesel poolel osales Ivan Fedjuninski juhitav 2. löögiarmee [[Veebruari Narva pealetung|Narva pealetungis]], aga Narva linna vallutada ei õnnestunud. Narva vabastati 26. juulil 1944. [[Narva operatsioon]]i käigus. Pealetung viidi platsdarmist, mis sai hiljem nime [[Narva platsdarm|Fedjuninski platsdarm]]. [[Tallinna operatsioon]]i lõpetades osales 2. löögiarmee [[Kuramaa lahingud|Kuramaa kottis]] blokeeritud saksa [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] peajõududega lahingutes ja [[Ida-Preisimaa operatsioon]]is.
 
{{pooleli}}