Idaslaavlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukas |
Resümee puudub |
||
59. rida:
=== Ränne ===
Õpetlaste hulgas ei ole üksmeelt slaavlaste ''[[urheimat]]'' osas. Esimese aastatuhande vahetusel on slaavi asunikud olnud tõenäoliselt kontaktis teiste rahvusgruppidega, kes liikusid [[Suur rahvasterändamine|Suure rahvasterände]] ajal üle Ida-Euroopa lauskmaa. 1. ja 9. sajandi vahel läbisid läänesuunalisel rändel [[Musta mere-Kaspia stepp|Musta mere-Kaspia stepi]] [[sarmaadid]], [[hunnid]], [[alaanid]], [[Avaarid (Euraasia)|avaarid]], [[bulgaarid]] ja [[Ungarlased|madjarid]]. Kuigi mõned neist võisid allutada piirkonna slaavlasi, jätsid need võõrad hõimud slaavlaste maadele väikese jälje. [[Varakeskaeg]] nägi ka slaavlaste edenemist põllupidajate ning [[mesinik]]-, kütt-, kalur- ja karjusrahvana. 8. sajandiks olid slaavlased
600. aastaks olid slaavlased keeleliselt [[Lõunaslaavlased|lõuna-]], [[Lääneslaavlased|lääne-]] ja idaharuks jagunenud. Idaslaavlased kasutasid [[ale]]põllundust, mis sobis hästi lõpututesse metsadesse, kus nad elasid. Alepõllundus tähendas metsaga kaetud alade puhastamist tulega, selle harimist ja mõne aasta pärast edasi kolimist. Alepõllundus nõuab sagedat edasikolimist, kuna sel viisil haritud pinnas annab head saaki mõned aastad, enne kui ennast kurnab, ja idaslaavlaste sõltuvus alepõllundusest seletab nende kiiret levikut läbi Ida-Euroopa. Idaslaavlased valgusid Ida-Euroopasse kahe lainena. Üks hõimurühm asus piki [[Dnepr]]i jõge sealt, kus nüüd on [[Ukraina]] ja [[Valgevene]], põhjasuunas; nad valgusid põhjas [[Volga]] orgu tänapäeva [[Moskva]]st idas, ning läänes [[Dnestr]]i ja [[Lõuna-Bug]]i jõgede ülemjooksule tänapäeva [[Ukraina]]s.
| |||