Laiend: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida:
 
== Laiendid ==
'''[[Sihitis]]''' on laiend, mis väljendab kellele või millele on öeldisega väljendatud tegevus suunatud. Näide: V''vanaemaanaema keetis '''putru'''.''
 
'''[[Täiend]]''' on nimisõna laiend. Näide: '''P''pikkikk''''' ''mees.''
 
'''[[Öeldistäide]]''' on verbi ''olema'' laiend, mis väljendab kes, mis või missugune on alusega tähistatu. Näide: K''kassass on '''kollane'''.''
 
'''[[Määrus]]''' on omadus- ja määrsõna laiend, mis väljendab tegevuse aega, kohta, viisi, põhjust. Näide: K''kellell on '''üsna''' palju,; taTa oli '''kärme''' vihastama.''<ref>Eesti keele käsiraamat veebis.[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=1&id=360]</ref>
 
== Laiendite põhiliigid ==
Põhja ja laiendi seose tiheduse järgi liigitatakse laiendid:
* [[Seotud laiend|seotud laienditeks]] - need on nii sisuliselt kui ka vormilt konkreetsest põhjast ehk alistuvast moodustajast tingitud ning väljendavad lauses üldiselt sündmuse osalisi. Näide: M''maa kohtusin '''sõbraga'''.''
* [[Tegusõna vabad laiendid|vabadeks laienditeks]] - need on põhjast ehk alistuvast moodustajast tingitud minimaalselt ning väljendavad lauses üldiselt kohta, aega või asjaolusid. Näide: O''olinlin '''toas''' üksi,; vestlesinVestlesin '''toas''' sõbraga.''<ref>Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metsalang jt 1993. Eesti keele grammatika II. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.</ref>
 
==Vaata ka==