Käskiv kõneviis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
=Eesti keel=
===Käskimine ja keelamine===
Otsene käsk on suunatud vestluskaaslasele, mistõttu on käskival kõneviisil eesti keeles ainult [[ainsus]]e ja [[mitmus]]e 2. pööre ning kuulajat kaasahaarav (inklusiivne) mitmuse 1. pööre: '''''Jää''' minu juurde! '''Jätke''' mind siia! '''Olgem''' rõõmsad!
''Eitavas kõnes käsu andmise puhul kasutatakse sõnu '''ära, ärge, ärgu''': '''Ära tee'''! '''Ärge jookske''' üle tee! '''Ärgem laskem''' pead norgu! '''Ärgu''' nad '''arvaku''', et pääsevad!''
Käskiva kõneviisi puhul on välistatud tegumoeline [[passiiv]]. Võimalik on elusolendit märkiva [[tegevussubjekt|subjektiga]] [[seisundipassiiv]] (2. isiku ja kaasahaarava mitmuse 1. isiku vormid).
31. rida ⟶ 33. rida:
* Kaudne või vahendatud käsk võib lähtuda kolmandalt isikult. Käsu adressaadiks on lauses [[Alus (keeleteadus)|alusega]] vormistatud [[tegevussubjekt]]: ''Ema ütles, et mina '''katsugu''' oma raha paremini hoida. Lapsed nõudsid: '''tulgu''' sina neile õpetajaks.''
* [[Jussiiv|Möönvat kõneviis]]<nowiki/>i võidakse kasutada veel siis, kui soovitakse, et sellest järelduks käsk kuulajale. Näiteks kui lause [[Alus (keeleteadus)|aluseks]] on kuulaja tegevuse objekt: '''''Jäägu''' ebaoluline märkimata. '''Jäägu''' see sinu teha.''
* Veel kasutatakse käsu andmiseks (võib väljendada ka soovi) abisõna ''las'' ja tegusõna [[kindel kõneviis|kindlas kõneviisis]]: '''''Las''' ta '''vaatab.''''' '''''Las''' nad '''laulavad'''.''
===Kohustatuse väljendamine ''gu''-kesksõna abil===
49. rida ⟶ 51. rida:
* Lisaks saab väljendada kohustuse mahavõtmist: ''Ma '''ei pea vaatama'''.''
==Viited==
| |||