Redaktsioon: 3. mai 2016, kell 14:05 redigeeri 90.191.177.211 (arutelu) →‎Eesti keel Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. mai 2016, kell 14:22 redigeeri eemalda 90.191.177.211 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
8. rida: Ainsuse 1. pööre puudub. 2. pöördel puudub tunnus ('''õpi''', '''hakka'''). Kõige tavalisem on 2. pöörde kasutamine. Käskiv kõneviis kujundab [[käsklause]]. =Eesti keel= ===Käskimine ja keelamine=== Otsene käsk on suunatud vestluskaaslasele, mistõttu on käskival kõneviisil eesti keeles ainult [[ainsus]]e ja [[mitmus]]e 2. pööre ning kuulajat kaasahaarav (inklusiivne) mitmuse 1. pööre: '''''Jää''' minu juurde! '''Jätke''' mind siia! '''Olgem''' rõõmsad! '''Ära tee'''! '''Ära jookse''' üle tee! '''Ärgem laskem''' pead norgu!'' Käskiva kõneviisi puhul on välistatud tegumoeline [[passiiv]]. Võimalik on elusolendit märkiva [[tegevussubjekt\|subjektiga]] [[seisundipassiiv]] (2. isiku ja kaasahaarava mitmuse 1. isiku vormid). Et subjektisik pole aktiivne sooritaja, siis väljendavad seisundipassiivi vormid * harva käsku: ''Kella kümneks '''ole/saa pestud''', '''kammitud''' ja hommikust '''söönud;''''' * tavaliselt ~~[[deontiline~~lubatushinnangulist ~~modaalsus\|deontilismodaalset]] [[väide]]t~~väidet: '''''Olge laulatatud''' või '''laulatamata''', registreeritud te igatahes ei ole;'' * vormeliks saanud lauseis soovi: '''''Ole tänatud'''! '''Ole''' sa '''õnnistatud! Olge tervitatud!''''' ====Kui käskija on rääkija==== * Käskivat kõneviisi kasutatakse sageli 2. pöördes ja käsusaajaks on kuulaja. * Selliselt väljendatuna on käsk täitmisele kuuluv.: ~~Siiski~~'''Minge''' ~~võib~~juba ~~see olla ka soovi väljendamiseks:~~kooli! '''~~''Tule~~Hakka''' ~~külla~~lugema!~~''.~~ * Käsk võib väljendada ka soovi: '''''Tule''' külla!'' ====Kui käskija pole teada või pole oluline====▼ * Kaudset või vahendatavat käsku väljendab harilikult [[Jussiiv\|möönev kõneviis]] (jussiiv).▼ Kaudne või vahendatud käsk võib olla suunatud kõnelejalt kolmandale isikule: ''Ütle neile, et '''tulgu''' nad homme ise kohale. Ta '''tehku''' see ära.''▼ Kaudne või vahendatud käsk võib lähtuda kolmandalt isikult, käsu adressaadiks on lauses [[Alus (keeleteadus)\|alusega]] vormistatud [[tegevussubjekt]]: ''Ema ütles, et mina '''katsugu''' oma raha paremini hoida. Lapsed nõudsid: '''tulgu''' sina neile õpetajaks.''▼ ** [[Jussiiv\|Möönvat kõneviis]]<nowiki/>i võidakse kasutada veel siis, kui soovitakse, et sellest järelduks käsk kuulajale. Näiteks kui lause [[Alus (keeleteadus)\|aluseks]] on kuulaja tegevuse objekt: '''''Jäägu''' ebaoluline märkimata. '''Jäägu''' see sinu teha.''▼ ▲====Kui käskija pole teada või pole oluline==== * Veel kasutatakse abisõna ''las'' ja tegusõna [[kindel kõneviis\|kindlas kõneviisis]]: '''''Las''' ta '''vaatab'''''; '''''Las''' nad '''laulavad'''.''▼ ▲* Kaudset või vahendatavat käsku väljendab harilikult [[Jussiiv\|möönev kõneviis]] (jussiiv), mille tunnuseks on -''gu'' või -''ku''. ▲ Kaudne või vahendatud käsk võib olla suunatud kõnelejalt kolmandale isikule: ''Ütle neile, et '''tulgu''' nad homme ise kohale. Ta '''tehku''' see ära.'' ▲ Kaudne või vahendatud käsk võib lähtuda kolmandalt isikult,. ~~käsu~~Käsu adressaadiks on lauses [[Alus (keeleteadus)\|alusega]] vormistatud [[tegevussubjekt]]: ''Ema ütles, et mina '''katsugu''' oma raha paremini hoida. Lapsed nõudsid: '''tulgu''' sina neile õpetajaks.'' ▲** [[Jussiiv\|Möönvat kõneviis]]<nowiki/>i võidakse kasutada veel siis, kui soovitakse, et sellest järelduks käsk kuulajale. Näiteks kui lause [[Alus (keeleteadus)\|aluseks]] on kuulaja tegevuse objekt: '''''Jäägu''' ebaoluline märkimata. '''Jäägu''' see sinu teha.'' ▲* Veel kasutatakse käsu andmiseks abisõna ''las'' ja tegusõna [[kindel kõneviis\|kindlas kõneviisis]]: '''''Las''' ta '''vaatab.'''''; '''''Las''' nad '''laulavad'''.'' ===Kohustatuse väljendamine ''gu''-kesksõna abil===

Käskiv kõneviis: erinevus redaktsioonide vahel