Domeen (bioloogia): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P "endas hõlmama" on liiasus, õige on "hõlmama"
Resümee puudub
2. rida:
 
{{Bioloogiline klassifitseerimine}}
'''Domeen''' (''Regio'') on [[bioloogia]]s praeguse seisuga kõrgeim [[taksonoomiline kategooria]], üks [[eluslooduse suurjaotused|eluslooduse suurjaotusi]]. Domeeni mõiste võttis [[1990]]. aastal kasutusele molekulaarbioloog [[Carl Woese]], kes jaotas eluslooduse kolmeks domeeniks – [[eukarüoodid]], [[bakterid]] (ehk eubakterid) ja [[arhed]]. Enne seda jaotati elusloodus kaheks suureks rühmaks ([[prokarüoodid]] ja [[eukarüoodid]]).
 
Uurides prokarüootsete organismide [[rRNA]] [[ribosoomi subühikud|16s subühikuid]], näitas Woese, et osa prokarüoote on teistest silmnähtavalt erinevad ning paljude tunnuste alusel [[fülogenees|fülogeneetiliselt]] isegi lähedasemad eukarüootidele. Nende andmete põhjal postuleeris ta, et [[eukarüoodid]] ja [[arhed]] pärinevad ühisest eellasest ja [[bakterid]] on [[fülogenees|fülogeneetiliselt]] varem lahknenud, mistõttu [[prokarüoodid|prokarüootide]] rühm pole [[monofüleetiline rühm|monofüleetiline]] võrreldes [[eukarüoodid|eukarüootidega]]. Hilisemad uuringud kinnitasid seda arvamust (näiteks [[arhed|arhede]] ja [[eukarüoodid|eukarüootide]] [[rakumembraan|rakumembraani]] biokeemiline koostis ja [[vibur|viburi]] ehitus on sarnasem kui bakteritel ja arhedel). Bakterite ja arhede vahelisi erinevusi on veel – DNA replikatsiooni- ja transkriptsioonimehhanismid arhedel ja bakteritel on erinevad, näiteks koosneb bakterite [[RNA-polümeraas]] vaid 4 subühikust, samal ajal kui arhedel koosneb [[RNA-polümeraas]] 16 subühikust, mis on tunduvalt sarnasem eukarüootidele. Lisaks esineb [[arhed|arhedel]] [[DNA]] pakkevalke – [[histoonid|histoone]], mida seni oli omaseks peetud vaid [[eukarüoodid|eukarüootidele]]. Sellest tulenevalt tehti ettepanek võtta kasutusele [[riik (bioloogia)|riigist]] kõrgem takson ning jaotada elusloodus kolmeks domeeniks. Selline klassifikatsioon võeti kiiresti omaks ja on praegu valdav.
Domeenist ühe astme võrra madalam taksonoomiline kategooria on [[riik (bioloogia)|riik]].
[[Pilt:elu_puu.jpg|thumb|right|450px|Domeenid elu puul]]
 
Kolme domeeni kontseptsiooni on kritiseeritud viidates sellele, et arhede ja bakterite [[genoom]] on küllaltki sarnane ja muud biokeemilised erinevused on võib-olla ületähtsustatud.{{lisa viide}} Viimasele väitele ei ole seni siiski piisavat kinnitust.
Domeeni mõiste võttis [[1990]]. aastal kasutusele molekulaarbioloog [[Carl Woese]], kes jaotas eluslooduse kolmeks domeeniks – [[eukarüoodid]], [[bakterid]] (ehk eubakterid) ja [[arhed]].
 
Domeenist ühe astme võrra madalam taksonoomiline kategooria on [[riik (bioloogia)|riik]].
Enne seda jaotati elusloodus kaheks suureks rühmaks ([[prokarüoodid]] ja [[eukarüoodid]]).
 
Uurides prokarüootsete organismide [[rRNA]] [[ribosoomi subühikud|16s subühikuid]], näitas Woese, et osa prokarüoote on teistest silmnähtavalt erinevad ning paljude tunnuste alusel [[fülogenees|fülogeneetiliselt]] isegi lähedasemad eukarüootidele. Nende andmete põhjal postuleeris ta, et [[eukarüoodid]] ja [[arhed]] pärinevad ühisest eellasest ja [[bakterid]] on [[fülogenees|fülogeneetiliselt]] varem lahknenud, mistõttu [[prokarüoodid|prokarüootide]] rühm pole [[monofüleetiline rühm|monofüleetiline]] võrreldes [[eukarüoodid|eukarüootidega]]. Hilisemad uuringud kinnitasid seda arvamust (näiteks [[arhed|arhede]] ja [[eukarüoodid|eukarüootide]] [[rakumembraan|rakumembraani]] biokeemiline koostis ja [[vibur|viburi]] ehitus on sarnasem kui bakteritel ja arhedel). Bakterite ja arhede vahelisi erinevusi on veel – DNA replikatsiooni- ja transkriptsioonimehhanismid arhedel ja bakteritel on erinevad, näiteks koosneb bakterite [[RNA-polümeraas]] vaid 4 subühikust, samal ajal kui arhedel koosneb [[RNA-polümeraas]] 16 subühikust, mis on tunduvalt sarnasem eukarüootidele. Lisaks esineb [[arhed|arhedel]] [[DNA]] pakkevalke – [[histoonid|histoone]], mida seni oli omaseks peetud vaid [[eukarüoodid|eukarüootidele]]. Sellest tulenevalt tehti ettepanek võtta kasutusele [[riik (bioloogia)|riigist]] kõrgem takson ning jaotada elusloodus kolmeks domeeniks. Selline klassifikatsioon võeti kiiresti omaks ja on praegu valdav.
[[Pilt:elu_puu.jpg|thumb|right|450px|Domeenid elu puul]]
Kolme domeeni kontseptsiooni on kritiseeritud viidates sellele, et arhede ja bakterite [[genoom]] on küllaltki sarnane ja muud biokeemilised erinevused on võib-olla ületähtsustatud. Viimasele väitele ei ole seni siiski piisavat kinnitust.
 
==Viiruste paigutus==
21. rida ⟶ 18. rida:
Kuni neis küsimustes puudub selgus ei ole võimalik [[viirused|viiruseid]] "elu puule" lisada. Kirjanduses on viiruseid käsitletud mõnikord rühmana "[[rakutud]]" (''Acellularia'').
 
Hiljuti avastatud ''[[Mimivirus]]''e unikaalsed omadused on andnud siiski põhjuse alustada diskussiooni, kas "[[elu puulepuu]]le" tuleks lisada neljas haru, mis hõlmaks mõningaid [[viirus|viirusi]].
 
==Vaata ka==