Süntaks: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Kirjutasin võõrsõna häälduse |
Lisasin juurde ühe lause. Panin kaks lõiku kokku, mis minu arvates kokku sobisid. Lisasin ka kirjanduse, mida kasutasin. |
||
1. rida:
'''Süntaks''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast ''syntaxis <süntaksis>'' 'ühendus, liit, kokkupanek') ehk '''lauseõpetus''' on [[keeleteadus]]e osa, mis uurib [[lause]]te ehitust ning püüab formuleerida reegleid, kuidas [[Sõnavorm|sõnavormidest]] saavad [[fraas|fraasid]] ning fraasidest omakorda laused.
'''Lause''' on minimaalne suhtlusüksus, mis kuulub komponendina suuremasse suhtlusüksusesse - TEKSTI(LÕIKU).
Süntaks uurib [[lause moodustajad|lause moodustajate]] sisemist struktuuri, nende suhteid ning seda, kuidas moodustajate struktuur ning suhted määravad lause kui terviku [[tähendus|tähenduse]].
5. rida ⟶ 7. rida:
Süntaks kuulub koos [[fonoloogia]] ja [[morfoloogia]]ga [[grammatika]]sse, mis tegeleb [[keelesüsteem]]i [[tähendus]]t kandvate üksustega.
Süntaksiteooriad püüavad välja selgitada reegleid või algoritme, mis võimaldaks tuletada kõik antud keele grammatiliselt õiged laused. Otsustamaks, kas lause on "õige" või "vale", on esmalt tarvis keelevaistu. Seepärast põhineb suur osa süntaksi uurijate informatsioonist introspektsioonil (enesevaatluses) ja koostööl inimestega, kelle jaoks uuritav keel on emakeel. Tänapäeva süntaksiteooriate üks eesmärke on leida universaalsed lausete struktuuri määravad põhimõtted, st üldised reeglid, mille abil oleks võimalik kirjeldada kõikide inimkeelte lauseehitust.
Kui on olemas teatud hulk õigeid ning valesid laused, on võimalik formuleerida hüpoteetilised reeglid, millele kõik "õiged" laused peaksid vastama. Seejärel tuleb hüpoteesi kontrollida, otsides uusi empiirilisi andmeid, st uusi lauseid, mis oletused kas ümber lükkaksid või neid kinnitaksid.
Süntaksi eesmärk pole ette kirjutada abstraktseid reegleid, mida kõik korrektsed keelekasutajad peavad järgima. Süntaksi peamine allikas on tegelik keelekasutus, millest lähtudes püütakse luua konkreetse keele lauseehitust võimalikult adekvaatselt kirjeldavad teooriad. Niisiis pole tegemist mitte [[preskriptiivne grammatika|preskriptiivse]], vaid [[deskriptiivne grammatika|deskriptiivse]] grammatikaga.
[[Eesti keel]]e süntaksi uurimisel on silmapaistvaid tulemusi saavutanud [[Huno Rätsep]], [[Ellen Uuspõld]], [[Mati Erelt]], [[Henno Rajandi]], [[Helle Metslang]], [[Valter Tauli]], [[Liina Lindström]].
22. rida:
==Kirjandus==
*Adrian, Akmajian (1990). Linguistics, et al, MIT Press. ISBN 0-262-51123-1.
*Erelt, Tiiu; Viks, Ülle; Erelt, Mati; Kasik, Reet; Metslang, Helle; Rajandi, Henno; Ross, Kristiina; Saari, Henn; Tael, Kaja; Vare, Silvi (1993). Eesti keele grammatika. 2., Süntaks
[[Kategooria:Süntaks| ]]
| |||