Fraas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
26. rida:
* [[eksotsentriline fraas|eksotsentrilisteks fraasideks]], kust ei saa mõtteliselt välja jätta ei peasõna ega laiendit. Eksotsentrilised on [[kaassõnafraas]]id ja [[hulgasõnafraas]]id.
===Fraasi
Fraaside tuumaks on kas mingi muu sõnaliigi sõna kui verb või siis verbi käändeline vorm.
Fraaside omadused olenevad ennekõike tema tuuma sõnaliigist ning fraase nimetataksegi tema tuumsõna liigi järgi.
Näiteks lauses ''Väike poiss magas magusasti'' on fraas ''väike poiss'' [[Nimisõnafraas|nimisõnafraas,]] sest selle süntaktilised omadused (nt lauseliikmelisuse) määrab [[nimisõna]] ''poiss'', fraas ''üsna magusasti'' aga on [[määrsõnafraas]], sest tema tuumaks on [[määrsõna]] ''magusasti.''
Nagu lause tuum võib toimida üksi lausena , nii ka fraasi tuum võib võib esineda ilma [[Laiend|laiendita]] , ühesõnalise fraasina, nt ''poiss'' ja ''magusasti'' lauses ''Poiss haigutas magusasti.''
Fraasilisuse määramise seisukohast pole seega oluline, kas sõnal on konkreetses lauses [[Laiend|laiendeid]] või mitte, vaid see, kas tal saab või ei saa olla [[Laiend|laiendeid]]. Sõnad, mis pole laiendatavad, nt ''üsna'' fraasis üsna magusasti või ''see'' fraasis ''see väike poiss'', pole fraasid.
== Fraaside liigid ==
Fraase liigitatakse peasõna [[sõnaliik|sõnaliigi]] järgi:
*[[Infiniitfraas|infiniitne verbifraas]]
*[[nimisõnafraas]],
*[[omadussõnafraas]],
|