Redaktsioon: 2. mai 2016, kell 18:37 redigeeri Taurus404 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 7713 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. mai 2016, kell 19:21 redigeeri eemalda Raamaturott (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 49 331 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud Uuem muudatus →
4. rida: \| pilt = [[Pilt:ChineseCivilWarCollage.PNG\|300px]] \| pildiallkiri = Päripäeva ülalt: kommunistide väed [[Sipingi lahing]]us, moslemid [[Rahvuslik Revolutsiooniarmee\|Rahvusliku Revolutsiooniarmee]] koosseisus, [[Mao Zedong]] 1930ndatel, [[Jiang Jieshi]] sõdureid üle vaatmas, kommunistide kindral Su Yu enne Menglianggu lahingut \| aeg = 1. august 1927 -– 22. detsember 1936 <br /> 31. märts 1946 -– 1. mai 1950 \| koht = Hiina \| koordinaadid = 20. rida: \| seis = \| osaline1 = [[Pilt:Flag of Taiwan.svg\|border\|25x15px\|Hiina Vabariik]] [[Hiina Vabariik]] : [[Pilt:Naval Jack of the Republic of China.svg\|border\|25x15px\|Guomindang]] [[Guomindang]] (~~1927-1936~~1927–1936; ~~1947-1949~~1947–1949) : [[Pilt:Flag of the Republic of China.svg\|border\|25x15px\|Rahvuslik Revolutsiooniarmee]] [[Rahvuslik Revolutsiooniarmee]] (1927–1936; 1946–1947) : Ühinenud sõdurite salgad (1927–1936; 1946–1947) : [[Pilt:Flag of the Republic of China.svg\|border\|25x15px\|Hiina Vabariigi sõjavägi]] [[Hiina Vabariigi sõjavägi]] (~~1947-1950~~1947–1950) : [[Pilt:Flag of the Republic of China.svg\|border\|25x15px\|Hiina Vabariigi sõjavägi]] Natsionalistidele lojaalsed sissid, Hiina mandriosale ja [[Myanmar]]i jäänud sõdurisalgad (~~1949-1950~~1949–1950) \| osaline2 = [[Pilt:Flag of the Chinese Communist Party.svg\|border\|25x15px\|HKP]] [[Hiina Kommunistlik Partei]] (~~1927-1936~~1927–1936; ~~1946-1949~~1946–1949) : [[Pilt:National Flag of Chinese Soviet Republic.svg\|border\|25x15px\|Hiina Nõukogude Vabariik]] [[Hiina Nõukogude Vabariik]] (~~1931-1936~~1931–1936) : [[Pilt:中國工農紅軍軍旗.svg\|border\|25x15px\|Hiina Tööliste ja Talupoegade Punaarmee]] [[Punaarmee (Hiina)\|Hiina Tööliste ja Talupoegade Punaarmee]] (~~1927-1936~~1927–1936) : [[Pilt:Chinese soviet flag.svg\|border\|25x15px\|Jiangxi–Fujiani Nõukogude Vabariik]] [[Jiangxi–Fujiani Nõukogude Vabariik]] (~~1927-1934~~1927–1934) : [[Fujiani Rahvavalitsus]] (~~1933-1934~~1933–1934) : [[Pilt:People's Liberation Army Flag of the People's Republic of China.svg\|border\|25x15px\|Hiina rahvavabastusarmee]] [[Hiina rahvavabastusarmee]] (~~1946-1950~~1946–1950) [[Pilt:Flag of the Second East Turkestan Republic.svg\|border\|25x15px\|Ida-Türkmenistani vabariik]] [[Ida-Türkmenistani vabariik]] (~~1944-1946~~1944–1946) : [[Ili rahvaarmee]] (~~1944-1946~~1944–1946) \| osaline3 = \| väejuht1 = '''[[Chiang Kai-shek]]''' 73. rida: *4 000 000 (juuni 1949) \| jõud3 = \| kaotused1 = u 1 500 000 (~~1948-1949~~1948–1949) \| kaotused2 = u 250 000 (~~1948-1949~~1948–1949) \| kaotused3 = 1928–1936: u 2 000 000 hukkunud sõdurit 81. rida: }} '''Hiina kodusõda''' ([[hiina keel\|hiina]]: 國共內戰; [[ lihtsustatud hiina kiri\| lihtsustatud hiina kirjas]]: 国共内战; [[pinyin]]: Guó-Gòng Nèizhàn; otsetõlkes: ''Natsionalistide-kommunistide kodusõda'') oli sõda [[Hiina]]s. Sõja osapooled olid [[Guomindang]]i juhitud [[Hiina Vabariik\|Hiina Vabariigi]] valitsusele lojaalsed jõud ja [[Hiina Kommunistlik Partei\|Hiina Kommunistliku Partei]] jõud. Sõda algas augustis 1927 generalissimus [[Jiang Jieshi]] [[Põhjaekspeditsioon]]iga, sõda lõppes 1950. aastal. Konflikti tagajärjel tekkis kaks riiki – [[Hiina Vabariik]] (Taiwan) ja [[Hiina Rahvavabariik]], mõlemad riigid peavad enda valitsust Hiina ainukeseks ja õigeks valitsuseks.▼ ▲'''Hiina kodusõda''' ([[hiina keel\|hiina]]: 國共內戰; lihtsustatud hiina: 国共内战; [[pinyin]]: Guó-Gòng Nèizhàn; otsetõlkes: ''Natsionalistide-kommunistide kodusõda'') oli sõda [[Hiina]]s. Sõja osapooled olid [[Guomindang]]i juhitud [[Hiina Vabariik\|Hiina Vabariigi]] valitsusele lojaalsed jõud ja [[Hiina Kommunistlik Partei\|Hiina Kommunistliku Partei]] jõud. Sõda algas augustis 1927 generalissimus [[Jiang Jieshi]] [[Põhjaekspeditsioon]]iga, sõda lõppes 1950. aastal. Konflikti tagajärjel tekkis kaks riiki – [[Hiina Vabariik]] (Taiwan) ja [[Hiina Rahvavabariik]], mõlemad riigid peavad enda valitsust Hiina ainukeseks ja õigeks valitsuseks. Sõda väljendas kommunistliku [[Hiina Kommunistlik Partei\|HKP]] ja [[natsionalism\|natsionalistlike]] joontega [[Guomindang\|KMT]] vastuolusid. Sõjategevus jätkus vahelduva intensiivsusega 1937. aasta lõpuni, kui parteid moodustasid [[Teine Ühendatud Rinne\|Teise Ühendatud Rinde]], et peatada [[Teine Hiina-Jaapani sõda\|jaapanlaste sissetung]]. Aastal 1946, aasta pärast [[Jaapan]]iga rahu sõlmimist, täiemõõtmeline sõjategevus jätkus. Neli aastat hiljem lõppes suurem sõjategevus, äsjamoodustatud [[Hiina Rahvavabariik]] sai kontrolli Hiina mandriosa (ja [[Hainani provints]]i) üle. [[Hiina Vabariik\|Hiina Vabariigi]] mõjualla jäid [[Taiwani saar\|Taiwan]], [[Penghu saarestik]], [[Jinmen]], [[Matsu saared]] ja teised väiksemad saared. Kommunistide võidu põhjusteks võib pidada asjaolu, et tehti vähem sõjaväelisi vigu kui [[Chiang Kai-shek]] ning taotleti tugevat keskvalitsust, Chiangil oli liiga paljudest Hiina ühiskonnagruppidest vaenlaseid. Rahvuslaste partei nõrgenes sõjas Jaapaniga tunduvalt rohkem. Suurem osa hiinlastest (nt talupojad) said end samastada pigem kommunistide ideedega kui natsionalistidega. Chinag kirjutas juunis 1948 oma päevikus, et KMT kukkus läbi mitte väliste vaenlaste pärast, vaid parteisiseste vastuolude pärast. USA tugev toetus vähenes pärast [[Marshalli missioon]]i läbikukkumist ning lõppes täielikult peamiselt ~~tänu~~korruptsiooni ~~korruptsiooile~~tõttu KMT-s ja lahingute ~~kaotusi~~kaotustele Kirde-Hiinas. Kommunistide maareformipoliitika, mis lubas talupoegadele põllumaad, tagas [[Punaarmee (Hiina)\|Hiina rahvavabastusarmeele]] toetuse ühiskonnas. Pärast seda kui [[Jaapan]] [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] lõpus kapituleerus andis [[Nõukogude Liit]] jaapanlaste käest võetud sõjatehnika ja [[Mandžuuria]] HKP kontrolli alla. Pärast 1945. aastat kukkus majandus Hiina Vabariigi aladel tänu [[hüperinflatsioon]]ile ning läbikukkunud rahareformidele ja hinnakontrollile kokku. Pärast 1948. aasta lõpus toimunud jüääni väärtuse kiiret langust langes natsionalistide toetus linnade keskklassides veelgi. Kommunistid seevastu saavutasid tänu oma maareformidele ja vara ümberjagamispoliitikale toetuse maarahva seas. Tänase päevani pole rahulepingut sõlmitud, on vaieldav kas kodusõda on õiguslikult lõppenud. Kahe riigi vahelised suhted on raskendatud tänu sõjalistele ohtudele ja majanduslikele pingetele, mõlemad riigid on jäänud ametlikult "ühe Hiina poliitika" juurde. Hiina Rahvavabariik ähvardab Hiina Vabariiki endiselt sõjaväelise sissetungiga, kui Hiina Vabariik peaks end ametlikult iseseisvaks kuulutama või nime "Taiwani vabariigiks" muutma. Hiina Vabariik nõuab Hiina mandriosa endiselt endale ja mõlemad osapooled võitlevad diplomaatilise tunnustuse pärast. Hetkel toimub "sõda" vaid poliitilisel ja majanduslikul rindel, sellest hoolimata on osapoolte vahel tugevad majandussidemed. [[Kategooria:20. sajand Hiinas]] [[Kategooria:Kodusõjad]]

Hiina kodusõda: erinevus redaktsioonide vahel