Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+masintoim) using AWB |
|||
6. rida:
Periood on jaotatud [[Eesti keskmine kiviaeg|keskmiseks kiviajaks]], [[Eesti noorem kiviaeg|nooremaks kiviajaks]] (4.–2. aastatuhat eKr), [[Eesti pronksiaeg|pronksiajaks]] (1800–500 eKr) ja [[Eesti rauaaeg|rauaajaks]] (500 eKr – 13. sajand).
Selle ajalooperioodi kohta on teada vaid üksikuid ja sageli ebakindlaid kirjalikke andmeid, mis puudutavad üle 9000-aastasest perioodist vaid viimast aastatuhandet ning nõnda on ülekaalukalt peamiseks teabematerjaliks [[Arheoloogia|arheoloogilised]] allikad.
==Allikad==
18. rida:
==Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum==
{{Vaata|Mesoliitikum}}
Eesti mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg algas [[9. aastatuhat eKr|9. aastatuhandel eKr]] pärast [[mandrijää]] taandumist ([[10. aastatuhat eKr|10. aastatuhandeks eKr]]) ning kestis [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandeni eKr]].
Sel ajal asustasid Eesti alasi [[Kunda kultuur]]i esindajad: kütid, kalastajad ja korilased. Sel ajal Eestis püsiasustust ei tekkinud, küttide, kalurite ja korilaste salgad rajasid vaid ajutisi ja enamasti hooajalisi peatuspaiku; kalurid elasid põhiliselt järverannikutel. Vanimaks senileitud asulakohaks peetakse [[Pulli asula]]t, mis [[radiosüsinik]]u dateeringu järgi pärineb umbes aastast [[8900 eKr]]. [[2000]]. aastal avastati [[Reiu asulakoht]], kust leiti esemeid, mis võivad olla ühevanused Pulli asula omadega.
Kütid valmistasid loomanahkadest kehakatteid, ning luudest vajalikke tööriistu. Mõningaid väiksemaid tööriistu valmistati ka kalaluudest. Mitmed tööriistad ja tarbeesemed valmistati ka puust, kuid rõhuv enamik neist on aja jooksul hävinenud. {{kas|Kivi abil töödeldi teisi esemeid, kuid kivitöötlemist ei vallatud väga hästi, vastupidiselt luule.}}
72. rida:
**VI periood 750–600/500 eKr
[[Pilt:Kaali linnus 4.jpg|pisi|[[Kaali kindlustatud asula]] rauasulatuskoht]]
Pronksiajal levisid Eestisse peamiselt kaugematest maadest pärinevad [[pronks]]esemed, sest pronksi tootmiseks vajalikku [[vask]]e ja [[inglistina]] Eesti alal ei leidu. Üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid.
Eriti Eesti rannikualal levisid kindlustatud asulad, kus tegeleti ka pronksi töötlemisega (peamiselt välismaiste purunenud esemete ümbersulatamisest saadud pronksist uute esemete sepistamisega). Põhja-Eesti rannikualalt, Tallinna lähedalt [[Kadriorg|Kadriorust]]<ref>[http://novaator.err.ee/v/yhiskond/48b37144-9e78-43ef-aa98-c74570ba5eab/kadriorust-tuli-paevavalgele-3000-aastat-vana-kirves Kadriorust tuli päevavalgele 3000 aastat vana kirves], http://novaator.err.ee/, 11. november 2015</ref> ja [[Jõgevamaa]]lt <ref>[http://www.vooremaa.ee/poltsamaalt-leiti-haruldane-pronksiaegne-kirves/ Põltsamaalt leiti haruldane pronksiaegne kirves], [[Vooremaa]], 28.05.2009</ref> on leitud pronksiaegseid tööriistu. Asulaid hakati kindlustama ([[Kaali kindlustatud asula]], [[Saaremaa]]l).
Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük.
Arenes kaubavahetus [[Skandinaavia]]ga.
Matusekommetes, [[kivikalme]]d ([[Tuulingumäe]], [[Jõelähtme kivikalmed]]<ref>[http://www.rebala.ee/?Huviv%E4%E4rsused:Tutvustus:J%F5el%E4htme_kivikalmed Jõelähtme kivikalmed]</ref>), [[Hundikangrud]]). [[Saaremaa]]l tekkis [[Kaali kraater]].
98. rida:
*'''[[Noorem rauaaeg]]''' 800–1200/1250 pKr
**[[Viikingiaeg]] 800–1050 pKr
**[[Hilisrauaaeg]] 1050–1200/1250 pKr
===Vanem rauaaeg===
111. rida:
Aastal [[98]] mainib Rooma ajaloolane ja kirjanik [[Publius Cornelius Tacitus]] teoses "[[Germania (raamat)|Germania]]" mitmete rahvaste seas ka "[[Aestii|aeste]]" (''aostii''), mida mõned peavad otseselt [[eestlased|eestlasteks]]<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 12">Vahtre 2007. Lk 12–13</ref>.
Vanem rauaaeg ehk [[rooma rauaaeg|rooma rauaajal]], (1.-[[4. sajand]] pKr.) oli eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti [[kaheväljasüsteem]]i järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö), [[Mustmätta peitleid]]). [[Matusekombed|Matusekomme]]tes levisid [[tarandkalme]]d ([[Jabara kalmed]], [[Kojastu kalmed]]). Toimus rahvusvaheline suhtlus, Põhja-Eestist ([[Uhtna]]s) on leitud [[1. sajand|1.]] – [[5. sajand]]ist [[Vana-Rooma]] münte<ref>[http://www.virumaateataja.ee/3155743/uhtna-aare-kahekordistas-rooma-muntide-hulga-eestis Uhtna aare kahekordistas Rooma müntide hulga Eestis], Virumaa Teataja, 14.04.2015</ref>
[[Svea]] ja [[Göta]] kuningas [[Grim]], kes valitses umbes 380 pKr, kehtestas oma maadel raske maksukoorma alluvate jaoks. Samas üritas ta nõuda oma saadikute kaudu maksu ka [[kuralased|kuralastelt]] ja eestlastelt, kuid need kogusid suure väe ja tulid Rootsimaad rüüstama ja okupeerima. Kuningas Grim poodi lõpuks üles rauast keti otsa.<ref name="Rootsi">Rootsi koguteos ''Historia om alla göternas och svearnas konungar''.</ref>
119. rida:
===Keskmine rauaaeg===
{{Vaata|Keskmine rauaaeg}}
Keskmisel rauaajal ([[5. sajand]] – [[8. sajand]]), Eestis hakati ehitama [[linnamägi|linnamägedele]] [[asulalinnus|asula]][[linnus]]eid.
Matusekommetes, maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse ([[Maidla kalme]]<ref>Mari Peegel, [http://www.epl.ee/news/eesti/laanemaal-tuli-ilmsiks-ebaharilik-muinasaegne-naiste-matmiskoht.d?id=64763980 Läänemaal tuli ilmsiks ebaharilik muinasaegne naiste matmiskoht], Eesti Päevaleht, 2. august 2012</ref>), [[kalme]]tesse hakati panustena lisama ka relvi.
Elavnesid taas sidemed Skandinaaviaga (viikingid).
155. rida:
*[[968]] – [[Olav Trygvessoni saaga]] järgi võtsid eestlased merel vangi hilisema Norra viikingitejuhi ja kuninga tollal kolmeaastase [[Olav Trygvesson]]i ja tema ema Astridi<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16"/>. Kuus aastat hiljem Olavi onu Sigurd ostab ta Eestist vabaks. Hiljem ostab norralane Loden vabaks ka Astridi<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16"/>.
Umbes [[1050]]. aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja ja ühtlasi ka Eesti esiajaloo viimane periood: hilisrauaaeg, mis kestis kuni [[13. sajand]]ini.
==== 11. sajand kronoloogiliselt ====
163. rida:
*[[1000]] – [[Njälli saaga]] väitel käisid Eesti alal [[Rävala]]s (''Rafala'') ja [[Saaremaa]]l (''Eysysla'') islandlased Gunnar ja Koskegg ning norralane Hallvard. Nad olevat pidanud ühe lahingu Revalas kohatud viikingitega ja seejärel rünnanud Saaremaal avastatud viikingite laagrit. On peetud võimalikuks, et nende vastased Saaremaal polnud siiski Skandinaavia viikingid, vaid kohalikud saarlased.<ref>[[Tõnno Jonuks]]. [http://www.folklore.ee/tagused/nr23/saagad.pdf "Eesti ja kujutlus Eestist Skandinaavia saagades".] ''Mäetagused'' 23, 2005, lk 133</ref>
*umbes 1008 – [[Olav Püha saaga]] järgi ründas hilisem Norra kuningas [[Olav Püha]] tegi ühel kevadel saarlasi, püüdes [[Saaremaa]]d vallutada. Algselt maksu maksa nõustunud saarlased kogusid sõjaväe ja ründasid omakorda. Olav Püha olevat küll lahingu võitnud, kuid otsustas oma väed ära viia.
*Enne 1018 – Saxo Grammaticuse "Gesta Danorumi" väitel oli [[Knud I|Taani kuningas Knud]] I-l tegemist [[sembid
*[[1030]] – [[Kiievi suurvürst]]i [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] võidukas sõjaretk [[tšuudid]]e vastu ja [[Tartu]] kohale Jurjevi linnuse asutamine. Tegemist on esimese kindla praegusel Eesti alal tuvastatava paiga kirjaliku mainimisega.<ref>[[Ain Mäesalu]], [http://www.sirp.ee/archive/2001/12.10.01/Sots/sots1-6.html Vene kroonikate Jurjev oli tõenäoliselt siiski Tartu], www.sirp.ee, 1. oktoober 2001</ref><ref>[[Andres Tvauri]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 30, 47</ref>
*[[1032]] – [[Raudvärava lahing]]. Tavaliselt on ajaloolased oletanud selle toimumist Põhja-Venemaal. [[Paul Johansen]]i arvates toimus see aga [[Tallinna laht|Tallinna lahes]] [[Eestlased|eestlaste]] ja [[Novgorodi vabariik|Novgorod]]ist saabunud [[Ulf Ragvaldsson]]i juhitud laevastiku vahel.<ref
*[[1054]] – Vene kroonikate järgi tegi [[Kiievi suurvürst]] [[Izjaslav I|Izjaslav Jaroslavitši]] väepealik Novgorodi [[possaadnik]] Ostromir sõjakäigu tšuudide vastu, aga sai lüüa. Seejärel läks omakorda Izjaslav ise tšuudide vastu ja vallutas Kedepivi linnuse (arvatavasti [[Keava linnus]] [[Harjumaa]]l). Sündmused võisid tegelikult toimuda kroonikas märgitud aastast hiljem, 1059. või 1060. aastal ja olla samased 1060. aasta retkega sossolite vastu.<ref>Tvauri 2012, lk 30–31</ref>
*[[1060]] – Izjaslav korraldas retke "[[sossolid|sossolite]]" (peetakse tavaliselt harjulasteks, saarlasteks või [[sakala]]steks) vastu ja maksustas nad.
*[[1061]] – Sossolid ajasid maksukogujad minema, ründasid [[Jurjev]]i linnust ja põletasid selle maha ning tungisid Pihkvani, kus [[Pihkva lahing (1061)|pidasid pihkvalaste ja novgorodlastega lahingu]]. Sellega lõppes Kiievi võimuperiood Eesti alal.<ref name=
*{{kas|[[1077]] – [[Smolenski vürstiriik|Smolensk]]i vürst Vladimir ja [[Novgorod]]i vürst Gleb sõdisid üheskoos "[[tšuudid]]e" vastu.}}
*1080 – [[Saxo Grammaticus]]e "[[Gesta Danorum]]i" väitel hävitas [[Knud IV|Taani kuningas Knud]] põhjalikult ära [[kurelased|kurelaste]], [[semgalid|semgalite]] ja eestlaste riigid. Tegu on ilmselt legendiga.<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 18">Vahtre 2007. Lk 18</ref>.
181. rida:
*[[1113]] – Novgorodi vürst Mstislav korraldas [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] allikate põhjal võiduka retke "[[tšuud]]ide" vastu ja võitis neid "Boru peal" (oletatavasti [[Irboska]] või [[Metsepole]]).
*[[1116]] – Novgorodi vürsti Mstislavi juhtimisel korraldasid [[Novgorodi vabariik|novgorodlased]] ja [[Pihkva vürstiriik|pihkvalased]] sõjakäigu maalaste vastu. 1. novembril langes nende kätte [[Otepää linnus]]. Novgorodlased ja pihkvalased laastasid külasid ja pöördusid tagasi paljude vangidega.
*[[1130]] – Novgorodi vürst Mstislav saatis oma pojad [[Vsevolod Mstislavitš (Novgorodi vürst)|Vsevolod]]i, [[Izjaslav Mstislavitš|Izjaslav]]i ja [[Rostislav Mstislavitš|Rostislav]]i [[Novgorod]]i, [[Polotsk]]i ja [[Smolensk]]i vägedega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapeti mehi, põletati elamuid, naised ja lapsed viidi vangi.
*[[1131]] – Novgorodi vürsti sõjaretk.
*[[1132]] – Novgorodi vürst Vsevolod teostas oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid sai [[23. jaanuar]]il [[Vaiga]]s (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab Novgorodi kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
207. rida:
*[[1207]] – ilmselt [[2. veebruar]]il andis [[Albert (Riia piiskop)|piiskop Albert]] Liivimaa üle Saksa [[Philipp (Saksa kuningas)|kuningale Philippile]] ja sai seejärel Liivimaa [[lään]]ina tagasi<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 22"/>.
*[[1208]] – [[Mõõgavendade ordu]] ja [[latgalid]] rüüstasid [[Ugandi]]t ja aasta lõpus ka [[Sakala]]t
*1208 – Ugalaste ja [[
*1208 – latgalite sõjakäik pealike [[Russin]]i ja [[Waridote]] juhtimisel Sakalale
*[[1210]] – [[Novgorodi vürst]]i [[Mstislav Mstislavitš]] Udatõi ja ta venna [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] vürsti [[Vladimir Mstislavitš]]i sõjakäik märtsis eestlaste vastu [[Torma]] ja Ugandisse. Ugalased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse [[Otepää]]l, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
262. rida:
;Ülevaated
*Koostanud [[Sulev Vahtre]]. "Eesti ajalugu: kronoloogia". 2007. Teine trükk. Kirjastus Olion
*Koostanud [[Marika Mägi]]. "Eesti aastal 1200", 252 lk, Kirjastus Argo 2003, ISBN
*[[Lembit Jaanits]], [[Silvi Laul]], [[Vello Lõugas]], [[Evald Tõnisson]] "Eesti esiajalugu". [[Eesti Raamat]], [[1982]]
;Mesoliitikum
| |||