Radioloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
=== Röntgenoloogia ===
Röntgenoloogia on
Ained on valdavalt stabilises olekus, kus elektronid täidavad ennekõike seesmisi orbiite. Kiirgus tekib, kui aine mikrosüsteem (aatomituum, elektronkatte elektronid) toimib väljaspoolt pärineva mõju ja süsteemi
Röntgeniaparaat koosneb röntgentorust ja röntgengeneraatorist. Generaator on energiaallikas. Röntgengeneraator muudab vooluvõrgust saadava pinge röntgentorule antavaks 35 – 150 kV kõrgepingeks ja pinget muudab röntgentehnik kõrgepingetransformaatoris juhtpuldist. Rõntgentorus vajatakse kiirguse saamiseks alalisvoolu, selleks toimub kõrgepingetrafo sekundaarahelas voolu alaldamine.
Röntgenaparaadi tähtsaim osa on röntgentoru. Röntgenkiirgus tekib positiivselt laetud anoodi pommitamisel kiirete elektronide vooga. Erineva energiaga primaarsed footonid väljuvad röntgentorust läbi filterakna. Väga madala energiaga kiirgus filtreeritakse välja.<br />
Uurimiskabineti seinad on pliitatud,
Juhtimisruum on ruum, kus puldiga röntgenaparaati juhitakse.<br />
Röntgenpildi tegemiseks on vajalik ekspositsiooniautomaatika. Sellega mõõdetakse patsiendist läbinud kiirgust. Seatakse optimaalseid ülesvõtteparameetreid (kiirenduspinge – kV ja katoodiküttevool sekundis – mAs) vastavalt patsiendi suurusele ja uuritavale piirkonnale, kiirtevoog katkestatakse automaatselt, kui piisav hulk footoneid on langenud ekspositsioonikambrile. Samuti peab säritusaeg olema võimalikult väike. Pika ekspositsiooniaja või patsiendi liigutamise või organi liikumise tõttu muutub pilt ähmaseks.▼
Tänapäevane röntgenaparaat toimib nii, et algul valitakse patsient registratuurist. Siis vastav uuritav piirkond ja uuring. Aparaadile on sisestatud erinevad uuringupiirkonnad ja sellele vastavad parameetrid. Seejärel röntgenaparaat sõidab ise vastavasse asendisse. Toimub automaat eksponeerimine ja reziimi valik. Sõltuvalt uuringust ja patsiendist sõltub ekspositsiooniaeg ja kiirguse hulk.▼
▲Röntgenpildi tegemiseks on vajalik ekspositsiooniautomaatika. Sellega mõõdetakse patsiendist läbinud kiirgust.
Diafragma on aparaat millega tehakse pilt ja on käsitsi seatav või automaatne. Diafragma tööpõhimõte: röntgentorus anoodil tekib erineva energiaga primaarsed footonid; röntgentoru poolt tekitatud kiirgus levib anooditaldriku pinnalt määratavasse ruumi; kiired väljuvad röntgentorust läbi filterakna, kus filtreeritakse välja väga madala energiaga kiirgus; kiirgusvälja tuleb diafragmadega piirata (kollimeerida) vastavalt uuritavale piirkonnale; väljalampi kasutatakse kiirgusvälja näitamiseks. Koepaksusest olenevalt pääseb primaarsest kiirgusest ainult 1/10 000 kehast läbi nii, et esialgne liikumissuund säilib ja satuvad detektorile. Osaliselt neelduvad ja liikumissuunda muutvad kiired hajuvad. Väikese nurga all hajumine halvendab kujutist, aga suure nurga all hajumisel saab personal ise kiiritada. Hajukiirguste vähendamiseks muudetakse kiirgusväli väiksemaks diafragmaga ja hajukiirte filtriga. Hajukiirte filter peab kinni hajunud ehk suunda muutnud röntgenkiirguse. Õhukesed pliikihid ei lase kiirgust läbi, alumiiniumi või süsinikukihid lasevad läbi hajumata otse kulgevad kvandid.▼
Röntgenpildiga kaasneb suurendus, suurema suurenduse saab kui objekt asub pildi äärel ja pildist kaugema ja väiksema keskosas ja pildi lähedale jäävatel objektidel. Objekt, mida tahetakse näha moonutuseta ja suurenduseta peab olema pildi keskel ja vastu detektorit.▼
▲Tänapäevane röntgenaparaat toimib nii, et algul valitakse patsient registratuurist
▲Diafragma on aparaat, millega tehakse pilt ja on käsitsi seatav või automaatne. Diafragma tööpõhimõte: röntgentorus anoodil tekib erineva energiaga primaarsed footonid; röntgentoru poolt tekitatud kiirgus levib anooditaldriku pinnalt määratavasse ruumi; kiired väljuvad röntgentorust läbi filterakna, kus filtreeritakse välja väga madala energiaga kiirgus; kiirgusvälja tuleb diafragmadega piirata (kollimeerida) vastavalt uuritavale piirkonnale; väljalampi kasutatakse kiirgusvälja näitamiseks. Koepaksusest olenevalt pääseb primaarsest kiirgusest ainult 1/10 000 kehast läbi nii, et esialgne liikumissuund säilib ja satuvad detektorile. Osaliselt neelduvad ja liikumissuunda muutvad kiired hajuvad. Väikese nurga all hajumine halvendab kujutist, aga suure nurga all hajumisel saab personal ise kiiritada. Hajukiirguste vähendamiseks muudetakse kiirgusväli väiksemaks diafragmaga ja hajukiirte filtriga. Hajukiirte filter peab kinni hajunud ehk suunda muutnud röntgenkiirguse. Õhukesed pliikihid ei lase kiirgust läbi, alumiiniumi või süsinikukihid lasevad läbi hajumata otse kulgevad kvandid.
▲Röntgenpildiga kaasneb suurendus
Röntgenkiirguse neeldumine kehas:
* Kontrastaine raskesti läbilaskev: kiirgus neeldub, tekib varjustus. Läbivalgustusekraanil Röntgeniülesvõte on varipilt, mis saadakse objekti varjude joonistumisel pildiretseptorile
Kaasaegne digitaalne fluorograafia
Fluoroskoopia ehk läbivalgustuse puhul uuritaval kehapiirkonda läbinud röntgenikiired tekitavad fluorestseeruvale ekraanile kujutise ja septsiaalne kaamera muundab selle videosignaaliks, mida saab monitoriekraanil jälgida. Pildid salvestatakse seeria või üksiku pildina. Kasutatakse sageli dünaamilisteks uuringuteks kontrastainega: seedetrakti läbivalgustuseks, rindkere läbivalgustuseks, menetlusradioloogias ja angiograafias. ▼
Informatsioooni talletatakse röntgenfilmile, mis on üsnagi ajalooline informatsiooni talletamise viis. Tänapäeval kasutatakse ainult stomatoloogias üksihamba pildistamiseks. Röntgenkiirgus toimib otse hõbedasooladega fotoemulsioonile ja muudab selle omadusi. Vagustundlikul filmil tekib pärast ilmutamist ja kinnitamist negatiivkujutis, mille heleduse suhteline jaotus on võtteobjekti omale vastupidine.▼
▲Fluoroskoopia ehk läbivalgustuse puhul uuritaval kehapiirkonda läbinud röntgenikiired tekitavad fluorestseeruvale ekraanile kujutise ja
Röntgenograafia kujutise teke filmil kassetis kõvendusekraani kasutades toimib nii, et filmiemulsioon absorbeerib röntgenkiirgust halvastija ülesvõtteks on vaja suurt kiirgusdoosi. Et kiirgusdoosi vähendada kasutatakse kõvendusekraane röntgenkassetis. Kõverdusekraan absorbeerib röntgenkiiri ja toodab vastaval hulgal valguskiirgust, mis filmi valgustab või säritab. Rö kiirguse otsene toime on 0,5-5 %.▼
▲
▲Röntgenograafia kujutise teke filmil kassetis kõvendusekraani kasutades toimib nii, et filmiemulsioon absorbeerib röntgenkiirgust
=== Digitaalradioloogia ===
Kaasaegne digitaalradioloogias on filmi asemel kassetis
Digitaalse pildi aluseks on maatriks. Kui maatriks vaid 10x10
Digitaalradioloogia eelisteks on:
Röntgenfilmil on hea ruumiline lahutusvõime, sest nähtavad on väiksed detailid, kui
▲Digitaalse pildi aluseks on maatriks. Kui maatriks vaid 10x10 pikselis, siis pildielemendid on suured ja digitaalne pilt on kehv. Ideaalne kujutis on kui pildielemente on nii palju maatriksis, et üksikuid pildielemene ei erista, näiteks maatriks 4096x4096. Digitaalradioloogia eelisteks on:
▲• Tehnilist praaki vähem
▲• Pole vaja fotolaborit ja filmiarhiivi
▲• Plaate saab korduvalt kasutada
▲• Kujutist on hiljem võimalik järeltöödelda, muuta heledusttumedust ja teha mõõtmisi
▲• Digitaalne pildiarhiiv on kergesti kasutatav, võrreldav vanade ülevõtetega
▲• Teleradioloogia – pole oluline, kus pilte kirjeldav radioloog asub, mitmed spetsialistid saavad pilte hinnata
▲Röntgenfilmil on hea ruumiline lahutusvõime, nähtavad on väiksed detailid, kui on tegemist suure erinevusega kudede tiheduses.Hea eristada metallkilde organismis ja raske eristada sarnase tihedusega pehmeid kudesid: näiteks maks ja neer.
Röntgenoloogia erimeetodid:
* Seedetrakti uuringud röntgenkiirguse abil
Tomograafiaga on võimalik täpsemalt selgitada varjustuse struktuuri, leida tühik või lubjastused. Kasutati kopsu tipus, kus röntgenülesvõttel summeeruvad rangluud ja roided. Hiiluste piirkonnas ja mediastiinumi protsesside hindamisel ja trahhea seina hindamisel. Kaasajal eelistatavam kompuutertomograafia.▼
Ortopantomograafia – stomatoloogias, pantomograafia on spetsiaalne tomograafiatehnika , kus saadakse röntgenogrammid kaarjast pinnast roteerides rö toru ja ja detektorplaati ümber patsiendi. Filmihoidjal on pliikate koos kitsa avaga. Röntgenkiir sattub filmile läbi kitsa ava alustades ühest otsast. Seega kaarjad objektid nagu mandibula ja maxilla kanduvad 2D filmile. ▼
▲Tomograafiaga on võimalik täpsemalt selgitada varjustuse struktuuri, leida tühik või lubjastused.
Statsionaarne röntgeniaparaadiga saab ülesvõtted kõigist kehapiirkondadest erinevates projektsioonides, hea kujutise kvaliteet, väike patsiendidoos võrreldes teiste uuringutega, personal hästi kaitstud, saab hästi uurida skeletti, rindkeret ja pehmeid kudesid üksteisest ei erista.▼
Mobiilse palatiaparaadiga saab ülesvõtted kehvema kvaliteediga kui statsionaarse rö- aparaadiga tehtud, kiirgusdoos suurem, osakonna personali ja teiste patsientide kaitsmine on oluline ja kasutatakse erakorralistel juhtudel.▼
▲Ortopantomograafia – stomatoloogias, pantomograafia on spetsiaalne tomograafiatehnika
Läbivalgustusaparaadiga võimaldatakse uurida organeid dünaamiliselt, kujutise kvaliteet on hea ja kiirgusdoosid võivad olla suured.▼
Angiograafiaga uuritakse veresooni, enamasti artereid, ning ravitakse fluoroskoopia kontrolli all. Röntgenkiirgus mitmeid minuteid ja kiirguskoormus suur.▼
▲Statsionaarne röntgeniaparaadiga saab ülesvõtted kõigist kehapiirkondadest erinevates projektsioonides, hea kujutise kvaliteet, väike patsiendidoos võrreldes teiste uuringutega, personal hästi kaitstud, saab hästi uurida skeletti, rindkeret ja pehmeid kudesid üksteisest ei erista.<br />
Mammograafia on rindade kahesuunaline röntgenoloogiline uurimine. Kasutatakse spetsiaalset röntgenoloogilist aparatuuri ja erinevaid kassette. Rinnanääre surutakse spetsiaalse plaadi abil vastu filmikassetti, et hajukiirgus ja doos oleksid võimalikult väiksed. Teostatakse palpatoorse leiu korral või skriiningprogrammis kõigile vastavas vanuses naistele.▼
Müelograafia on uuring, kus kontrastaine viiakse subarahnoidaalruumi punkteerides seda nimme-või kaelaosas. Nähtavale tuleb röntgenülesvõttel duurakoti kuju ja duurakotis kulgevad närvijuured, võimalik kompressioon neile.▼
▲Mobiilse palatiaparaadiga saab ülesvõtted kehvema kvaliteediga kui statsionaarse
Kompuutertomograafiaga tehakse patsiendist kihtide kaupa pilte võimse röntgenaparaadiga. Saab uurida nii kopsu, pehmeid kudesid kui ka luid. Kompuutertomograafi puhul on kihtülesvõtted. Patsiendi kiirgusdoosid sadu kordi suuremad kui tavaröntgeniülesvõtete puhul, personal hästi kaitstud, suur informatiivsus ja võimalik pärastised rekonstruktsioonid.▼
▲Läbivalgustusaparaadiga võimaldatakse uurida organeid dünaamiliselt, kujutise kvaliteet on hea ja kiirgusdoosid võivad olla suured.<br />
▲Angiograafiaga uuritakse veresooni, enamasti artereid, ning
▲Mammograafia on rindade kahesuunaline röntgenoloogiline uurimine
▲Müelograafia on uuring, kus kontrastaine viiakse subarahnoidaalruumi punkteerides seda nimme-või kaelaosas. Nähtavale tuleb röntgenülesvõttel duurakoti
▲Kompuutertomograafiaga tehakse patsiendist kihtide kaupa pilte
|