Nutistu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Värkvõrk''' (inglise keeles ''internet of things'') on [[Internet]]i kaudu seotud asjade võrk, kus need kasutaja ja üksteisega informatsiooni jagavad ja vahetavad ning koos teatud ülesandeid täidavad.

 

| Kasutatud = 27.04.2016 | Keel = Inglise }}</ref>

 

 

Näiteks jaemüügi puhul kasutatavad automaatkassad võtavad klientide ostude eest automaatselt raha samal ajal, kui ta oma ostudega poest välja jalutab. Eestis on näiteks sarnane progressiivne tehnoloogia kasutusel Tallinna ja Tartu ühistranspordis, kus saab bussipiletina kasutada vaid üht kaarti, millelt bussisõidu ajal automaatselt raha maha võetakse. Asjade internet pakub lõputult võimalusi pakkuda personalalseid pakkumisi vastavalt inimese asukohale, ostuajaloole või muudele andmetele. <ref name="ohtuleht.ee">{{netiviide | URL = http://www.ohtuleht.ee/718445/mida-tahendab-asjade-internet-ja-kuidas-see-meie-elu-paremaks-teeb | Pealkiri = Mida tähendab asjade internet ja kuidas see meie elu paremaks teeb? | Autor = Kerstin Raja| Failitüüp = | Väljaanne = | Aeg = 17. veebruar 2016 | Kasutatud = 27.04.2016 | Keel = }}</ref>

'''Värkvõrk kodus'''

 

 

Kõik Tesla mudelid on võimelised tegema tarkvara uuendust iseseisvalt ja juhtmevabalt. Näiteks 2016 aastal väljastas Tesla Motors mitmetele Model S autodele tarkvarauuenduse, mis tõi endaga kaasa mitmeid uusi funktsioone. Uutest funktsioonidest enim kõneainet pakkuv on isesõitmine. Tänu uuele tarkvarale oskavad alates septembrist toodetud Model S-id ise sõidurida ning kiirust muuta. Lisaks saavad nad hakkama ka lihtsamate asjade nagu nt pidurdamisega.<ref name="kiip.ee">{{netiviide | URL = http://www.kiip.ee/paljud-tesla-elektriautod-muutusid-tarkvarauuenduse-abil-isesoitvateks/ | Pealkiri = Paljud Tesla elektriautod muutusid tarkvarauuenduse abil isesõitvateks | Autor = Ronal Liive | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 16. oktoober 2015 | Koht = | Kasutatud = 27.04.2016 | Keel = }}</ref>

 

Google kasutab Android seadmete gps andmeid oma rakenduses Google Maps, kus võrreldakse liiklejate reaalseid liikumiskiiruseid kehtivate kiirusepiirangutega ning sellepõhjal informeeritakse kasutajaid ummikutest.<ref name="venturebeat.com">{{netiviide | URL =http://venturebeat.com/2015/09/19/heres-what-iot-will-do-for-transportation/ | Pealkiri = Here’s what IoT will do for transportation | Autor = David Evans | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 19. september 2015 | Kasutatud = 27.04.2016 | Keel = Inglise}}</ref>

 

 

 

==Värkvõrk Eestis==

 

Kurjategijad saavad ära kasutada ebaturvalisi traadita võrke, mida kasutatakse automaatikaseadmetes, näiteks turvasüsteemide, garaažiuste, termostaatide ja valgustuse puhul. Kurjategijad saavad endile jõuga võtta vastavate seadmete administraatoriõigused ning see võimaldab neil võrgus olles koguda isikuinfot, jälgida kasutajate harjumusi ning kasutajate võrguliiklust. Kui kasutusel on vaikeparool või rakendatakse nõrka paroolipoliitikat, saab küberkurjategija pärast endale administraatoriõiguste määramist näiteks avada uksi, lülitada välja turvasüsteeme, salvestada heli ja pilti ning ligipääsu tundlikule informatsioonile.

 

Rämpsposti ei saadeta ainult süle- ja lauaarvutitest ning nutitelefonidest, vaid ka kodustest võrguseadmetest, multimeediakeskustest, teleritest ja teistest seadmetest, mis on ühenduses traadita võrguühendusega. Seadmed on üldjuhtudel mõjutatavad, sest kasutusel on vaikeparool või traadita võrk on turvamata.