Esisiin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Laimis94 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Laimis94 (arutelu | kaastöö)
Done
35. rida:
 
Tänapäeval on kiirendamine tunduvalt kergemaks muutunud. Arvutikomponentide tootjad väljastavad tooteid mis on juba ettevalmistatud kiirendamiseks ja samuti on paljudesse emaplaatidesse sisse ehitatud palju automatiseeritud võimalused komponentide kiirendamiseks.
 
== Areng ==
Esisiini eelis oli suurt paindlikkus ja madal hind kui teda esimest korda kavandati. Mitmetuumalised protsessorid seavad oma tuumad esisiinile ja kasutavad sümmeetrilisusest tulenevaid eeliseid kiiremaks tööks. Ainukeseks piiranguks siinpuhul oligi esisiini andmeedastusvõime.
 
Esisiini kasutati kõikides Intel [[Intel Atom|Atom]], [[Celeron]], [[Pentium]], [[Core 2]] ja [[Xeon]] protsessorite mudelites aastani 2008. Esialgu oli esisiin keskmiseks osaks kõikide süsteemi seadmete ühendamiseks protsessoriga.
 
Selle tehnoloogia negatiivseks küljeks oligi aga see, et liiga palju andmeid üritatakse saata läbi ühe siini. Aastate jooksul muutusid protsessorid aga võimekamateks ja enam ei suutnud esisiin andmete edastamisega hakkama saada. Siit tulidki bälja uued tehnoloogiad: AMD HyperTRansport ja Inteli DMI 2.0 või QPI. Need seadmed ei kasuta enam põhjasilda, et suhelda Sisend- Väljund kontrolleriga, Lõunasillaga ja muude komponentidega, vaid luuakse otsene ühendus. Niimodi kaotatakse koormus esisiinilt ja jaotatakse see laiali.
 
Tänapäeval on protsessorid arenenud nii kaugele, et mälu kontrollerid on protsessorisse endasse sisse ehitatud, mille tõttu saab HyperTransport või QPI midagi muud effektiivsemalt teha.
 
== Andmeedastuskiirus ==