Nutistu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sanderkutt (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Sanderkutt (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
14. rida:
<ref name="kfst.ee">{{netiviide | URL = http://kfst.ee/iot-asjade-internet/ | Pealkiri = IoT- Asjade Internet | Autor = Adelheid Kiriland | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = jaanuar 2016 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 27.04.2016 | Keel = Eesti }}</ref>
Eestikeelne väljend „värkvõrk“ pärineb Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Eesti Keele Instituudi ja Postimehe poolt 2014. aastal korraldatud sõnavõistluselt, kus otsiti eesti keelseid vasteid populaarsetele võõrsõnadele.<ref name="sonavoistlus.ee">
==Kasutusvaldkonnad==
33. rida ⟶ 32. rida:
Peamised ärilised eelised, mis asjade interneti puhul tekivad on tegevuse tõhususe kasv, suurenenud funktsionaalsus ning täiendava tulu teenimise võimaluste kasv sellistes sektorites nagu näiteks tootmine, energiahaldus, transport, põllumajandus ja muud. Lühidalt aitab see saavutada madalamaid tegevuskulusid ning võita uusi kliente.
Näiteks jaemüügi puhul kasutatavad automaatkassad võtavad klientide ostude eest automaatselt raha samal ajal, kui ta oma ostudega poest välja jalutab. Eestis on näiteks sarnane progressiivne tehnoloogia kasutusel Tallinna ja Tartu ühistranspordis, kus saab bussipiletina kasutada vaid üht kaarti, millelt bussisõidu ajal automaatselt raha maha võetakse. Asjade internet pakub lõputult võimalusi pakkuda personalalseid pakkumisi vastavalt inimese asukohale, ostuajaloole või muudele andmetele. <ref name="ohtuleht.ee">
'''Värkvõrk kodus'''
41. rida:
'''Värkvõrk Liikluses'''
Kõik Tesla mudelid on võimelised tegema tarkvara uuendust iseseisvalt ja juhtmevabalt. Näiteks 2016 aastal väljastas Tesla Motors mitmetele Model S autodele tarkvarauuenduse, mis tõi endaga kaasa mitmeid uusi funktsioone. Uutest funktsioonidest enim kõneainet pakkuv on isesõitmine. Tänu uuele tarkvarale oskavad alates septembrist toodetud Model S-id ise sõidurida ning kiirust muuta. Lisaks saavad nad hakkama ka lihtsamate asjade nagu nt pidurdamisega.<ref name="kiip.ee">
Google kasutab Android seadmete gps andmeid oma rakenduses Google Maps, kus võrreldakse liiklejate reaalseid liikumiskiiruseid kehtivate kiirusepiirangutega ning sellepõhjal informeeritakse kasutajaid ummikutest.<ref name="venturebeat.com">
▲Google kasutab Android seadmete gps andmeid oma rakenduses Google Maps, kus võrreldakse liiklejate reaalseid liikumiskiiruseid kehtivate kiirusepiirangutega ning sellepõhjal informeeritakse kasutajaid ummikutest.<ref name="venturebeat.com">[http://venturebeat.com/2015/09/19/heres-what-iot-will-do-for-transportation/ Paljud Tesla elektriautod muutusid tarkvarauuenduse abil isesõitvateks | Kiip | Kasutatud 27.04.2016 ]</ref>
Ka Eesti liikluses on suure liiklussagedusega ja mitmerajalistel teedel kasutusel liiklusmärgid, mis on võimelised muutma hetkel kehtivad kiiruspiirangut ning seda näiteks vastavalt ilmastiku- või liiklusolukorrale.
54. rida ⟶ 55. rida:
9. märtsil avati aadressil Ülikooli 17 Eestis ja Baltimaades ainulaadne värkvõrgu ehk internet of things labor, et arendada arvutiteaduse instituudi tudengite õppekeskkonda ja -võimalusi ning soodustada teadus- ja arendustööle toetuvate uute äriideede loomist.
Tegu on näitliku nutika kodu ja nutika kontori keskkonnaga, mis sündis Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi ja Telia Eesti koostöös. Laboris kasutatakse seadmete võrku, mis sisaldavad elektroonikat, tarkvara, sensoreid ja võrgu ühendust. Seadmed koguvad ja vahetavad omavahel andmeid, mis võimaldab olukorra, kus seadmed oskavad ise teatud olukorras käituda ehk olla nutikad.<ref name="ut.ee">
==Turvalisus==
69. rida ⟶ 70. rida:
Samuti saadakse ligipääs ka kodustesse meditsiiniseadmetesse (näiteks seadmed, millega kogutakse isiku terviseandmeid). Nende kaudu hangivad kurjategijad delikaatsete isikuandmete alla kuuluvaid terviseandmeid ning nad saavad ka mõjutada seadmete funktsionaalsust ning näite.
Rünnata saab ka ärikriitilisi seadmeid, näiteks kütusetankurite seiresüsteeme. Kurjategijad saavad näiteks muuta koguseid ning põhjustada ületankimisega tuleohtliku olukorra. Samuti saab süsteemi petta ning näiteks lubada tankimist selle eest tasumata.<ref name="ria.ee">
Aastast 2013 on teada juhus, kus nutikat külmkappi kasutati DDOS rünnakuks ehk mass-päringute tegemiseks teiste seadmete serveritest. Selle käigus kasutati külmkappi rohkem kui 100 tuhande nutika seadme omavahelises ühenduses, kaasa arvatud nutikad televiisorid, külmkapp ning nakatatud seadmed saatsid välja vähemalt 750 000 spämmi kirja. Samas on teine turvafirma Symantec selle väite ümber lükanud ja väitnud, et nemad on sama rünnaku käigus tuvastanud, et viirust levitasid ainult Windows´it sisaldavad arvutid ning et külmkapid veel vähemalt esialgu viiruseid edasi ei levita ega ise rünnakuid ei korralda. Samas väidab Symantec, et leidis niiöelda päris IOT-le iseloomuliku viiruse – Linux.Darlloz, kuid see nakatab ainult Linuxi põhiseid asju nagu ruutereid, kaameraid ja meelelahutuse seadmeid.<ref name="ioteesti">[http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:if5VtarYxG4J:www.asjadeinternet.ee/iot-ja-turvalisus-cia-kartused/+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee Enabling the Internet of Things | IOT ja turvalisus – CIA kartused | Kasutatud 28.04.2016]</ref>▼
▲Aastast 2013 on teada juhus, kus nutikat külmkappi kasutati DDOS rünnakuks ehk mass-päringute tegemiseks teiste seadmete serveritest. Selle käigus kasutati külmkappi rohkem kui 100 tuhande nutika seadme omavahelises ühenduses, kaasa arvatud nutikad televiisorid, külmkapp ning nakatatud seadmed saatsid välja vähemalt 750 000 spämmi kirja. Samas on teine turvafirma Symantec selle väite ümber lükanud ja väitnud, et nemad on sama rünnaku käigus tuvastanud, et viirust levitasid ainult Windows´it sisaldavad arvutid ning et külmkapid veel vähemalt esialgu viiruseid edasi ei levita ega ise rünnakuid ei korralda. Samas väidab Symantec, et leidis niiöelda päris IOT-le iseloomuliku viiruse – Linux.Darlloz, kuid see nakatab ainult Linuxi põhiseid asju nagu ruutereid, kaameraid ja meelelahutuse seadmeid.<ref name="ioteesti">
==Tehnoloogiad==
Erinevad tehnoloogiad mis aitavad kaasa värkvõrgu arengule
<ref name="ieee.org"> #RFID ja NFC - RFID oli domineeriv tuvastus tehnoloogia kuni 2010 aastani kui NFC toega mobiiltelefonid hakkasid rohkem levima.
#Visuaalsed märgid - Kasutatakse näitkes turunduskampaaniates, kus kasutajatel on võimail QR-koodist nutitelefoniga pilti tehes avada veebilehitsejaga vastav veebileht. Populaarsed tänu odavusele ja lihtsale kasutamisele.
| |||