Tavaline lauatelefoni süsteem kannab mööda telefoniliini, mis koosneb kahest üksteise ümber keeratud isoleeritud vaskjuhtmest, nii audio- kui ka kontrollsignaale. Skeemil on antud juhtmepaar tähistatud C-ga.<ref>[http Süsteem koosneb kolmest põhi-komponendist://electronics kellast, lülitist ja numbrilauast või -kettast.howstuffworks Kell, lamp või sumisti (A7) teavitab kasutajat sissetulevast kõnest.com/telephone1 Lüliti teavitab kõnekeskust, et kasutaja on telefonitoru üles tõstnud, et kas vastata kõnele või uut kõnet alustada.htmHowKui Telephoneskasutusel on numbrisisestamise mehhanism, siis kasutaja saab selle abil numbri valida, mis edastatakse kõnekeskusele, teavitades neid numbrist, millele soovitakse helistada. Kuni 1960-ndate aastateni kasutati peaaegu alati ainult ketasvalimise tehnoloogiat, mille numbritiku abil valimine hiljem välja vahetas (A4). Numbristiku kasutamise tegi võimalikuks kahe-toonilise mitme-sagedusliku signaliseerimise (inglise k ''dual-tone multi-frequency signaling'') kasutuselevõtt. Work]</ref>
<ref>[http://electronics.howstuffworks.com/telephone1.htm How Telephones Work]</ref>
==Ajalugu==
Enne elektrilise telefoni leiutamist kasutati sõna “telefon” teiste leiutiste jaoks ning isegi mitte kõik selle varasemad uurijad ei nimetanud seda telefoniks.
