Raekoja plats (Tartu): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida:
Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil [[turg]], seepärast nimetati seda ka '''Suurturuks'''. Aastatel 1941–1944 oli platsi nimeks '''Adolf Hitler Platz''', [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] '''Nõukogude väljak'''.<ref name="Juske">Jaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 20</ref>
 
Raekoja platsileplatsilt suubuvadalgavad [[Küüni tänav]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] ja [[Kompanii tänav]]. Selle [[Emajõgi|Emajõe]] poolset serva läbib [[Vabaduse puiestee (Tartu)|Vabaduse puiestee]]. Raekoja tagant läheb mööda [[Ülikooli tänav]].
 
Tartu keskaegne hoonestus hävis [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] ja 18. sajandi tulekahjudes, seepärast pärineb suurem osa Raekoja platsi äärsetest hoonetest 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses [[klassitsism|klassitsistlikus]] stiilis. 1944. aastal purustati enamik lõunakülje hoonetest [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]], nende asemele ehitati 1950. aastate algul [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]] majad.<ref name="Juske" /> Vanemate säilinud hoonete hulka Raekoja platsil kuulub ka [[Eklektitsism (kunst)|eklektilises]] stiilis [[Tartu raekoda|raekoda]], mis ehitati aastatel 1782–1789 [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]]i projekti järgi. Samas asub mitu kultuurilooliselt olulist hoonet nagu endine [[Tartu kultuurihoone|Tartu Kultuurihoone]] ja [[Barclay de Tolly maja]], kus tegutseb [[Tartu Kunstimuuseum]].
 
Ajalooliselt paiknesid platsil [[linnakaev]] ja [[häbipost]]. 16.-17. sajandi sõdade aegu on väljakule ka maetud.<ref name="Juske" />