Valdemar II: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
39. rida:
Aastal [[1205]] abiellus Valdemar Võitja [[Böömimaa]] [[Böömimaa kuningas|kuninga]] [[Přemysl Otakar I]] ning [[Meißeni Adelheid]]i tütre [[Margrethe Dragomir]]iga (Dagmariga, arvatavasti 1189 – 24. mai 1212), kellest sai rahva lemmik. Sellest abielust oli Valdemar II-l poeg [[Valdemar Schleswigist|Valdemar]] (sündis aastal 1209), kes krooniti [[1218]]. aastal [[Schleswig]]is [[kaaskuningas|kaaskuningaks]], kuid hukkus [[1231]]. aastal jahilkäigu ajal [[Refsnæs]]is. Teine poeg sündis aastal 1212 surnuna. Kuninganna suri aastal [[1212]] ja maeti [[Ringsted]]i. Rahvalauluna edasi kandunud pärimuse järgi olevat ta surivoodil püüdnud Valdemari veenda, et too abielluks [[Liden Kirsten]]iga, mitte Berengariaga ([[Portugali Bengerd|Bengerd]]iga). Ta olevat ennustanud Berengaria poegade võitlust trooni pärast, mis toob Taanile häda. Rahvapärimus mäletab Dagmarit malbe ja vaga ideaalnaisena.
 
Et parandada suhteid [[Flandria]]ga, abiellus Valdemar aastal [[1214]] siiski [[Portugali kuningaskuningriik|Portugali]] [[Portugali kuningas|kuninga]] [[Sancho I]] orbtütre, [[Flandria krahvkond|Flandria]] [[Flandria krahv|krahvi]]i [[Ferdinand (Flandria)|Ferdinandi]] õe Berengariaga (umbes 1195 – 27. märts 1221), kes oli abiellumiseni elanud Flandrias[[Flandria]]s. Neil oli kolm poega (hilisemad Taani kuningad [[Erik IV]], [[Abel (Taani)|Abel]] ja [[Christoffer I]]) ning tütar Sofie või Sophie ([[1217]]–[[1247]]), kes abiellus 1230. aastal [[Brandenburgi markkrahvimarkkrahv]]i [[Johann I (Brandenburg)|Johann I]]-ga. Taanlased vihkasid Berngerdi. Rahvapärimus mäletab Berngerdi ilusa, kuid kõva südamega ja ülbe kuningannana.
 
Valdemar II-l oli [[Helena Guttormsdotter]]iga{{lisa viide}} poeg [[Knud Valdemarsen|Knud]] ([[1211]]{{lisa viide}}–[[1260]]), [[Lollandi hertsog]], [[Blekinge hertsog]] ja [[Eestimaa hertsog]].